Viirused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
27. rida:
==Viiruste süstemaatika==
Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses teiste elusolenditega, on kaheldud viiruste jaoks klassikalise bioloogilise [[taksonoomia]] reeglite kasutamise võimalikkuses ja mõttekuses. Mitmesugused vähem- või rohkem kunstlikud viiruste süsteemid (klassifitseerimine virioni kujujärgi, peremeesorganismi järgi, tekitatava [[haigus]]e väliste tunnuste järgi jm) valitsesid kuni [[1966]] aastani, mil [[Rahvusvaheline Viiruste Nomenklatuuri Komitee]] (ICNV) määras kindlaks viiruste taksonoomia soovituslikud põhimõtted.<br>
Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi [[RNA-viirused|RNA-viirusteks]] ja [[DNA-viirused|DNA-viirusteks]]. Need suured rühmad jagunevad omakorda [[Selts (bioloogia)|seltsideks]], [[Sugukond (bioloogia)|sugukondadeks]], [[Perekond (bioloogia)|perekondadeks]], [[Liik (bioloogia)|liikideks]] ja [[tüvi (mikrobioloogia)|tüvedeks]], kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega. Peamiseks erinevuseks on vastava taksoni [[monofüleetiline takson|monofüleetilisuse]] nõude puudumine, välja arvatud tüvede puhul. Viiruste taksonitele omistatakse [[Ladina keel|ladinakeelsed]] nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu ''-virales'', sugukondade nimed lõpu ''-viridae'', ja perekonnad lõpu ''-virus''. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonna nimest ja liigiepiteedist), nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt [[λ faag]], [[SV40]]).
==Viiruste ehitus==
Viiruste osakesed - [[virion]]id - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion [[valk]]udest koosnevas kestas ([[nukleokapsiid]]is) ühe või mitu molekuli [[nukleiinhape]]t. Nukleokapsiid võinb koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku [[rakumembraan]]ist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või [[polüsahhariid]]ide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinna[[retseptor]]itega (vt [[retseptor-vahendatud endotsütoos]]). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke [[ensüüm]]e, isegi [[ribosoom]]e (nt [[Ebola viirus]]).
| |||