Boriss Pasternak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
10. rida:
Kuid järgmistel aastatel langes ta võimude silmis ebasoosingusse. Algas see [[1935]], kui ta koos [[Anna Ahmatova]]ga kirjutas [[Stalin]]ile kirja, milles palus vanglast vabastada Ahmatova mehe [[Nikolai Punin]]i ja poja [[Lev Gumiljov]]i. Stalin täitiski nende soovi. Kuid järgmisel aastal hakati Pasternakki avalikult laitma. [[1937]] ilmutas Pasternak suurt kodanikujulgust, keeldudes alla kirjutamast avalikule kirjale, milles kiideti heaks [[Mihhail Tuhhatševski]] ja tema kaaslaste surmamõistmine.
 
Aastal [[1932]]. aastal visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma [[romaan]]ist, mis käsitles oma aja ja põlvkonna saatust. [[1945]]. aasta lõpul alustashakkas ta tööd kavandatudseda romaanigakirjutama, kuid õige pea jäi kirjutaminesee pooleli. Romaan "[[Doktor Živago]]" valmis detsembris [[1955]]. Seda NSV Liidus avaldada ei õnnestunud, aga see toimetati salaja välismaale ja ilmus [[Itaalia]]s [[1957]]. NSV Liidus ilmus "Doktor Živago" alles [[1988]]. aastal. Kuid [[samizdat]]i kaudu levis see NSV Liidus põranda all juba aastakümneid varem.
 
Aastal [[1958]]. aastal määras [[Rootsi Akadeemia]] Pasternakile [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] "tema olulise panuse ees nii kaasaegsesse lüürikasse kui ka suure vene jutustamistraditsiooni vallas". Seega ei saanud ta Nobeli auhinda ainult romaani "Doktor Živago" eest. [[25. oktoober|25. oktoobril]] saatis Pasternak Rootsi Akadeemiale [[telegramm]]i, milles tänas neid auhinna eest. Kuid [[29. oktoober|29. oktoobril]] saatis ta võimude survel uue telegrammi, milles loobusteatas, et loobub auhinnast.
 
NSV Liidus puhkes Pasternaki mustamise kampaania. See mõjus halvasti kirjaniku tervisele ja vähem kui kaks aastat hiljem ta suri.