Erinevus lehekülje "Viirused" redaktsioonide vahel

Lisatud 4 baiti ,  15 aasta eest
P
resümee puudub
P
==Viiruste ökoloogiast==
Kõik viirused on elusorganismide [[Parasiit|siseparasiidid]]. Nad sisenevad [[peremeesorganism]]i [[rakku]], või sisestavad sinna oma [[nukleiinhape|nukleiinhappe]]. Viiruslik nukleiinhape ([[DNA]]) integreerub peremeesraku [[kromosoom]]i, või ka [[Translatsioon|transleeritakse]] otse, mõnede RNA-viiruste [[RNA]] põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub ([[pöördtranskriptsioon]]; vt [[retroviirused]]). <br>
Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse [[lüsogeenne faas|lüsogeenseks]] faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. Nakatumise teine staadium kannab nime [[lüütiline faas]], mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse, ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid väljuvad rakust (sellega võib kaasneda raku [[surm]]) ning üritavad nakatada uusi rakke. Selline viiruste paljunemine ja organismi normaalse talitluse häirimine kutsub enamasti esile vähem- või rohkem tõsise [[Viirushaigused|viirushaigus]]e. Viiruste sisenemine peremeesraku genoomi võib esile kutsuda ka muid raku talitluse häireid, millest tähtsaimaks võib pidada raku muutumist [[kasvaja]]rakuks (vt [[tuumorviirused]]). Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad.
==Viirused ja meditsiin==
[[Viirushaigused|Viirushaigusi]] ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda [[immuunsüsteem]], mille võimet viirustega võidelda suurendatakse [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]] abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste [[kemoteraapia]]s, kuid [[ravim]]ite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid). <br>
Lisaks viiruste kahjulikkusele [[haigus]]te tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks [[geeniteraapia]]s, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke [[geen]]e, mis rakus muidu puuduvad, või on kahjustatud (vt [[viirusvektor]]).
==Vaata ka==
*[[Viiruste loend]]
1547

muudatust