Jaan Roots (metsavend): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
Resümee puudub |
||
13. rida:
'''Jaan Roots''' ([[17. aprill]] [[1927]] [[Otsa]] asundus, [[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)|Lasva vald]], [[Võrumaa]] – [[6. juuni]] [[1952]]) oli [[Eesti]] [[metsavend]] ja [[Võrumaa]] metsavendade salga juht.
Jaan Roots sündis pere viimase, viienda lapsena. Jaanil oli vennad Anton ([[1914]]), Harri ([[1917]]) ja Martin ([[1920]]) ning õde Aino ([[1914]]). Jaan Rootsi pere elas Maristu talus. Kui Jaan oli
Kui [[Punaarmee]] [[1944]]. aastal jälle Eestisse tungis, püüdis Jaan koos venna Harriga põgeneda üle mere välismaale, kuid nad jõudsid mere äärde siis, kui kõik laevad ja paadid olid läinud,
1944. aastal jätkas Jaan õpinguid [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Võru 1.
29. detsembri öösel tuldi Jaani
Jaan Rootsi perekond oli kantud [[
Pärast Paul Randmaa langemist tulid kõik allesjäänud metsamehed Jaan Rootsi juurde. Roots moodustas neist uue metsavendade salga ja jätkas võitlust okupantide vastu. Rootsi metsavendade salgast kujunes [[Kagu-Eesti]] üks tuntumaid salku. Tema üks eesmärk oli kahjustada Eestit okupeeriva riigi majandust. Selleks rünnati
Rootsi salka on nimetatud ka "Orioni" salgaks ning see oli üks viimaseid aktiivselt tegutsevaid metsavendade salku Võrumaal. [[KGB]] värbas mitmeid mõrvaragente ja informaatoreid salga leidmiseks, kuid esialgu see kõik ei andnud tulemusi. Aastatepikkune partisanisõda oli Rootsi teinud äärmiselt ettevaatlikuks ja kõiki kahtlustavaks. Küll aga kuulus nende salka ka teadaolevalt Eesti viimane metsavend [[August Sabbe]], kes hoolitses enamasti varustuse ja söögi eest.
Sügisel [[1951]] ehitas Rootsi salk endale punkri [[Taevaskoda|Taevaskoja]] lähedale, Suure-Taevaskoja kaljust umbes 400 m lõuna poole. Punkris oli kaks ruumi. Eesruumis hoiti toiduaineid, joogivett ja küttepuid ning tagumine oli eluruum. Vesi oli vaatides, liha ja hakkliha hoiti puupüttides ning võid kastides ja püttides. Varutud oli ka kartuleid ja jahu, sest punkris küpsetati leiba. Kõik talveks vajalik muretseti juba sügisel valmis. Tagumises ruumis oli ahi ja kahekordsed narid kümnele mehele. Korsten torgati välja ainult ahju kütmise ajal, mis toimus tavaliselt öösel. Punkri sissepääsu kattis luuk, millel kasvas väike kuusk, luugi alt viis redel punkrisse. Talv veedeti punkris ning retkedel ei käidud, et mitte jätta lumele
Jaan Roots sai teada, et 6. juunil 1952 tuleb suures koguses raha [[Räpina]] juurde [[Ristipalo|Ristipallo]]. See kõik oli aga julgeoleku lõks. Metsavennad sõitsid autoga metsamajandi juurde ja kell 18.00 väljus autost Jaan Roots, ning tahtis avada maja ust. Maja uks oli aga kinni, ning teisel korrusel avatud aknast küsinud sõjaväemundris mees, mida teil vaja on ja selle peale oli Roots avanud püstolist tule, kuid kohe kõlanud ka julgeolekulaste lasud. Jaan Roots ja üks metsavend olid kukkunud kohe ukse ette maha, kolmas mees jõudis joosta kontori taha ja saanud seal surma. Kaks auto juures olnud metsavenda jooksid Lämmijärve suunas, et seal kõrkjatesse varjuda. Neid jälitati koertega ja nad said mõlemad tulevahetuses surma.
Jaan Rootsil olnud veel eluvaim sees. Kuna tšekistidel oli korraldus Roots elusalt kätte saada, siis saadeti kiiresti auto Räpinasse arsti järele. Ka üks tšekist oli haavatud. Ent kui arst kohale jõudis, oli Jaan Roots juba surnud. Langenud metsavendade surnukehad pandi autole ja viidi Võru julgeolekuosakonna maja õues olevasse kuuri. Sinna kuuri viidi veel inimesi nende isikuid tuvastama. Pole teada, kuhu nad sealt edasi viidi.
Nii lõppes Võrumaa ühe kuulsaima metsavendade salga teekond. August Sabbe pääses ainukesena Ristipalo lahingust, kuna tema oli autojuht. Ta läks Taevaskoja punkri juurde ja ütles, et kõik salga mehed said surma. August hakkas end varjama kodukohas, [[Paidra]] küla juures ja ülejäänud jäid sinna samasse Taevaskoja punkrisse.
==Vaata ka==
|