Redaktsioon: 10. mai 2021, kell 19:56 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust kat. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2021, kell 18:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: tekstilink teise vikisse Uuem muudatus →
1. rida: {{Keeletoimeta\|kuu=detsember\|aasta=2021}} Terminit '''terminoloogia''' on tarvitatud nelja [[mõiste]] tähistajana. Otstarbekaim on '''ühetähenduslik''' termin, st üht kindlat mõistet tähistav keelend. [[Võõrsõna]] ''terminoloogia'' (< keskladina ''terminus'' < ladina 'piir, raja' + kreeka ''logos'' 'sõna, kõne, õpetus') täpseim tähendus on ’õpetus, teadus oskussõnadest ehk termineist’, eesti vasteina sobivad '''terminiteadus''' või '''oskussõnaõpetus'''.<ref>[[Peep Nemvalts\|Nemvalts]] 2007; 2011: 143–145</ref> 21. rida ⟶ 22. rida: == Eestikeelse oskuskeele loomise tüüp-protsess == Probleem avaldub sel hetkel kui eesti ühiskonnas tekib vajadus leida vaste mõnele võõrkeelsele terminile. Ustus Agur on loonud mõiste [[Anglitsism\|liiderkeel]]. Igal ajahetkel domineerib Eestis mingi suurrahva keel, mille terminoloogia dikteerib uusi sõnu ka eestlastele. Eestis olid varemalt liiderkeelteks saksa ja vene keel, hetkel konkurentsitult inglise keel. Kuivõrd terminiloome on aeglane, siis eesliinil asuvad erinevad inimesed rahvaalgatuse korras termineid looma. Enamik neist pole kuulnudki terminiloome reeglitest (vt [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24279/9789949117239.pdf Tiiu Erelt, "Terminiõpetus"]), vaid valivad intuitiivselt mõne võimaliku vaste. Nii näiteks, ingliskeelse sõna "''computer"'' vasteteks on saanud nii "raal", "arvuti" kui ka "kompuuter", igaühel neist oma eelised ja puudused. Kaks viimast pole tegelikult head vasted, kuivõrd tänapäeva arvuti teeb kõike muud kui "arvutab" ning "kompuutrist" ei saa tuletada verbi - kuidas oleks verbiga "komputerdama"? Kui vajadus termini järele on akuutne, siis kinnistub sugugi mitte kõige kvaliteetsem termin ("raal" - lühike ja derivatiivne), vaid kinnistub see termin, mille leiutaja sotsiaalne positsioon või meediaesindatus oli kõrgeim. Nii näiteks ingliskeelse ''[[:en:Resilience\|resilience]]'' vasteteks on omavahel konkureerivad [[Küberkerksus\| "kerksus", "säilenõtke", "paindlikkus, elastsus"]]. Kuivõrd massterminite puhul küsitakse terminoloogi arvamust harva ja hilja, siis jõuavad olulised terminid rahvakeeles kinnistuda kaugelt enne stabiliseerumist. Nii tekivad värdterminid nagu [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ liikuvus] ja [[google:kõutšing\|kõutš]], mis eiravad eesti keele nõudeid erineval moel, mistõttu pole elukutselistel terminoloogidel nende aktsepteerimiseks vähimatki võimalust. Võib toimuda mõiste diversifikatsioon ametkondade kaupa. Nii näiteks, ingliskeelse [[:en:Security_(disambiguation)\|security]] vasteks on olenevalt ametkonnast kas "julgeolek" või "turvalisus". Ülalöeldu selgitab, miks adekvaatsete eestikeelsete vastete leidmine läänest meile voogavatele terminitele on väga vaevarikas ning kujutab endast kestvat kaevikusõda, kus relvadeks on pigem terminoloogi sotsiaalne positsioon ja tema poolt käsutatav [[:en:Media_weight\|meediavõime]] kui termini sisuline või vormiline sobivus. 31. rida ⟶ 32. rida: * numbrid on eesti sõnades keelatud (only4you, B2B) * "communication" vasteks saab olla päris mitu sõna, "side" ja "suhtlus" sealhulgas. * terminile "side" vastav mõiste erineb oluliselt ingliskeelse mõiste "''communication"'' tähendusväljast. See kitsendab eesti keele väljendusvahendeid ja sunnib terminit "side" kasutama inglise mõistele vastavalt, mille tagajärjel keel vaesestub ja selle semantika hakkab üha lähenema liiderkeele semantikale. == Keelkondadevaheline [[semantika]] == 47. rida ⟶ 48. rida: {{Viited}} ==Kirjandus== ~~==Viidatud allikad==~~ T. Erelt, 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 470. U. Mereste,1969. Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates. – Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000, lk 57–83.

Terminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel