Filmiturism: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
[[Fail:Maya Beach on Phi Phi Le the filming location for the beach (4415610391).jpg|pisi|Filmi "Rand" võttepaik Tais Phi Phi Le saarel]]
'''Filmiturism''' (ka '''kinoturism''') on turismiliik, mille käigus turistid külastavad filmi/sarja või selle võtetega seotud sihtkohti, kogemaks keskkonda ja kultuuri, mis on linateosest kuulsaks saanud. See on [[postmodernism|postmodernistlik]] turismiliik, n-ö [[nišiturism]], sest reisil saadud kogemuskogemused ja tõlgendustõlgendused on individuaalsed.
 
Filmiturismi sihtkohakssihtkoht võib olla paik, kus linateos on filmitud, ekskursioon stuudiosse ja teemaparki, filmi esilinastus või auhinnatseremoonia, filmifestival vm üritus, aga ka praktilised kogemused filmitehnikaga ning linateoses osalenud inimeste kodud.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kalle Lasting|pealkiri=Filmiturismi arendamine Eesti filmifestivalide näitel|aasta=2020|koht=Pärnu|kirjastus=Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|url=file:///tmp/mozilla_kaja0/lasting_kalle.pdf}}</ref> Maailma tuntumad filmituristide sihtkohtadsihtkohad on näiteks [[Uus-Meremaa]] (fantaasiafilmide [[Sõrmuste isand (filmitriloogia)|"Sõrmuste isand"]] ja [[Kääbik (filmitriloogia)|"Kääbik"]] mõjul), [[New York]] (sarja [[Seks ja linn|"Seks ja linn"]] mõjul), [[Alnwicki loss]] [[Inglismaa|Inglismaal]] (fantaasiafilmide [[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|"Harry Potter ja tarkade kivi"]] ja [[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|"Harry Potter ja saladuste kamber"]] mõjul) ning [[Pariis]] (põneviku [[Da Vinci kood (film)|"Da Vinci kood"]] mõjul).
 
Filmiturismis mängivad suurt rolli koht, esitlus ja personaalsus: koht peab tunduma ahvatlev, esitlus (ehk lugu ja selle sisu) andma võimaluse põgeneda tegelikust maailmast fantaasiamaailma ning personaalsus tähendama võimalust kohtuda [[Filminäitlejate loend|filminäitleja]] või muu tuntud inimesega.<ref name=":0" />
 
== Filmiturism turisti vaatepunktist ==
== Filmiturist ==
Filmiturist on inimene, kes valib reisisihtkoha konkreetsest filmist/sarjastlinateosest lähtudes, olgu tegu sellest tuntud koha, ürituse või tegelaskujudega. Filmituristid jaotatakse kolmeks:<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Mijalce Gjorgievski, Sinolička Melles Trpkova|URL=https:/www.econstor.eu/bitstream/10419/105310/1/733230377.pdf|Pealkiri=Movie induced tourism: A new tourism phenomenon|Väljaanne=UTMS Journal of Economics|Aeg=2012|Kasutatud=16. detsembril 2021}}</ref>
 
*'''Juhuslik filmiturist''' satub filmisihtkohta kogemata või mittetahtlikult, tema jaoks on tähtis pigem suhtlemine ja uudsus.<ref name=":0" />
*'''Üldisel filmituristil''' pole kindlat plaani tutvuda filmisihtkohaga, aga samas piirkonnas viibides ühendab ta selle oma plaanidega. Tema soovib end eelkõige harida, kogeda midagi uudset või tunda [[Nostalgia|nostalgiat]].<ref name=":0" />
*'''Konkreetsete huvidega filmiturist''' otsib pidevalt filmides/sarjades esinevaid paiku näiteks omamoodi [[palverännak|palverännakupalverännakuks]] või eneseotsingute raamesjaoks. Tema soovib eelkõige fantaseerida, romantiseerida või nostalgiat tunda.<ref name=":0" />
 
Filmiturist ei taotle sihtkohta külastades sellist [[Autentsus|autentsust]] nagu tavaturist, vaid hindab isiklikke tundeid ja kogemusi. Rõhk on eelkõige fantaasiamaailmal, mille ta oma peas on loonud.<ref name=":0" />
 
== Filmiturism sihtkohariigi vaatepunktist ==
Filmiturism toob sihtkohariigi jaoks kaasa palju positiivset: sihtkoht saab reklaami, kasvab sihtkoha kultuuriline väärtus, filmis esinev paik kogub populaarsust, avarduvad teadmised sihtkoha kohtasihtkohast ja väheneb turismi sõltuvus hooajast.<ref name=":0" /> SellegaSelle võibheaks samasnäiteks kaasnedaon ka negatiivsetUus-Meremaa, näitekskus väiksemadfilmiti paigad"Sõrmuste eiisanda" soovitriloogia nii(2001–2003) suurtja tähelepanuseejärel "Kääbiku" triloogia (2012–2014). Riikliku turismiameti korraldatud uuringu tulemused näitavad, liigseteet huvilisteigal tõttuaastal saabkülastab sihtkohaainuüksi loodusfilmide võivõttepaiku 47 000 inimest. Pärast "Sõrmuste isanda" linastumist märkis umbes kuus protsenti välisturistidest (120 000 – 150 kultuuriväärtused000 kannatadainimest), kohtet püüabsee kohalikefilm oli nende jaoks halbapeamine tähelepanuriigi külastamise põhjus, kinnistubning valeüks protsent, et see oli üks või ainuke põhjus. Selline populaarsuse hüppeline kasv oli üllatus ka kuvandkohalikele jneturismikorraldajatele.<ref name=":1">{{RaamatuviideNetiviide|autor=KalleLeonie LastingBerning|url=https://www.tourismtattler.com/articles/niche-tourism/exploring-the-benefits-of-film-tourism/|pealkiri=FilmiturismiExploring arendaminethe Eestibenefits filmifestivalideof näitelfilm tourism|aastaväljaanne=2020|koht=PärnuTourismtattler.com|kirjastusaeg=Tartu20. Ülikoolimai Pärnu kolledž2019|urlvaadatud=file:///tmp/mozilla_kaja0/lasting_kalle17.pdf detsembril 2021}}</ref>
 
Filmiturismiga võib samas kaasneda negatiivset, näiteks väiksemad paigad ei soovi nii suurt tähelepanu, liigsete huviliste tõttu saavad kohalik loodus või kultuuriväärtused kannatada, koht püüab kohalike jaoks halba tähelepanu, kinnistub vale kuvand jne.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kalle Lasting|pealkiri=Filmiturismi arendamine Eesti filmifestivalide näitel|aasta=2020|koht=Pärnu|kirjastus=Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|url=file:///tmp/mozilla_kaja0/lasting_kalle.pdf}}</ref> Näiteks [[Austria]] väikelinn [[Hallstatt]] muutus turistide seas ülipopulaarseks pärast seda, kui hakkasid liikuma jutud, et seda kasutati animafilmides [[Lumekuninganna ja igavene talv|"Lumekuninganna ja igavene talv"]] (2013) ning [[Lumekuninganna 2: Elsa ja Anna uued seiklused|"Lumekuninganna 2: Elsa ja Anna uued seiklused"]] (2019) prototüübina. Esmalt kasvas filmituristide hulk, aga postkaardiliku välimuse tõttu lükkas see tagant ka tavaliste külastajate arvu. Nõnda kerkis turistide arv tuhatkonna elanikuga linnas paiguti 10 000 inimeseni päevas. Kuigi tänu turismile on turismivaldkond hakanud linnas õitsema ja sissetulekud kasvama, on turistid hakanud linna pidama teemapargiks ja segama elanike igapäevaelu.<ref>{{Netiviide|autor=Helen Coffey|url=https://www.independent.co.uk/travel/news-and-advice/frozen-village-hallstatt-tourists-overtourism-austria-unesco-a9273561.html|pealkiri=Austrian village that inspired Frozen begs tourists to stay away|väljaanne=Independent|aeg=7. jaanuar 2020|vaadatud=17. detsembril 2021}}</ref> 2020. aastal otsustas linn asuda turistide arvu piirama.<ref>{{Netiviide|autor=Francesca Street|url=https://edition.cnn.com/travel/article/overtourism-frozen-hallstatt-austria/index.html|pealkiri=How the village that inspired 'Frozen' is dealing with overtourism|väljaanne=CNN Travel|aeg=10. jaanuar 2020|vaadatud=17. detsembril 2021}}</ref>
 
Filmiturismi mõju sihtkohariigile võib olla ka vastuoluline. Näiteks komöödia [["Borat"]] (2006), kus tögatakse [[Kasahstan|Kasahstani]], tekitas riigis esmalt suure skandaali, selle linastumine sooviti keelata ja ähvardati filmi autor, koomik [[Sacha Baron Cohen]] kohtusse anda. 2012. aastal märkis tollane välisminister siiski, et riigi külastajate hulk on selle aja jooksul kümme korda kasvanud. 2019./20. aastal, veidi enne järgmise Borati-filmi esilinastumist otsustas Kasahstani turismiamet filmi menu ära kasutada ning korraldas riiki reklaamiva kampaania, kus kasutati esimesest filmist tuttavat väljendit "Very nice" (tõlkes 'väga kena').<ref>{{Netiviide|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-54702974|pealkiri=Kazakhstan adopts Borat phrase for tourism campaign|väljaanne=BBC|aeg=27. oktoober 2020|vaadatud=17. detsembril 2021}}</ref>
 
Mõningad riigid, näiteks [[Suurbritannia]] ja Uus-Meremaa, tegelevad aktiivselt filmiturismi arendamisega, et riiki reklaamida. Suurbritannia andis 1996. aastal välja esimese nn filmikaardi, kuhu on märgitud erinevad filmisihtkohad üle riigi. Selle abil ühelt poolt suunati turistid kindlatesse kohtadesse ja teisalt kaardistati huvi sellise turismiliigi vastu.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Quantifying film and television tourism in England. Report for Creative England in association with VisitEngland by Olsberg•SPI|aasta=2005|kirjastus=Olsberg•SPI|url=https://applications.creativeengland.co.uk/assets/public/resource/140.pdf}}</ref>
Eestis pole rahvusvaheline filmiturism veel väga levinud, sest Eestit pole rahvusvahelistes filmides tegevuskohana palju kasutatud. Lisaks pole filmiturismi ja selle mõju turismile ja majandusele laiemalt uuritud.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kalle Lasting|pealkiri=Filmiturismi arendamine Eesti filmifestivalide näitel|aasta=2020|koht=Pärnu|kirjastus=Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|url=file:///tmp/mozilla_kaja0/lasting_kalle.pdf}}</ref>
 
Osa Eesti filmide või Eestis üles võetud filmidega seotud kohti on hakanud siiski filmituristide seas tuntust koguma. Filmide seas on tuntumad: näiteks
 
* Ulmefilm [[Stalker (film)|"Stalker"]] (lavastaja [[Andrei Tarkovski]]). Filmi tuntumad võttepaigad on Tallinnas [[Rotermanni kvartal|Rotermanni kvartalis]] ja [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] ääres.<ref>{{Netiviide|url=https://www.geopeitus.ee/?p=350&c=335|pealkiri=Tarkovski|väljaanne=Geopeitus.ee|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref> Tallinnas on võttepaikadesse korraldatud arvukalt ekskursioone.
* Draamafilm [[Tõde ja õigus (film)|"Tõde ja õigus"]] (lavastaja [[Tanel Toom]]). Kuigi film võeti üles [[Võrumaa|Võrumaal]], mitte Vargamäel A. H. Tammsaare kodumuuseumis, on kasvanud ka Vargamäe külastajate hulk. Lisaks on filmituristide jaoks avatud filmi võttepaik, Filmi Vargamäe keskus.<ref>{{Netiviide|url=http://www.filmivargamae.ee/et|pealkiri=Filmi Vargamäe esileht|väljaanne=Filmi Vargamäe külastuskeskus|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
* Draamafilm [[Kevade (film)|"Kevade"]] (lavastaja [[Arvo Kruusement]]). Film võeti üles [[Palamuse|Palamusel]] ning sinna on aastaid korraldatud temaatilisi kooliekskursioone.
* Seiklusfilm "[[Viimne reliikvia]]" (režissöör [[Grigori Kromanov]]). Filmi mitmed stseenidMitu võetistseeni ülesfilmiti [[Taevaskoja|Taevaskojas]]l. [[RMK|Riigimetsa Majandamise Keskus]] on Taevaskoja matkaradade äärde paigaldanud võttekohti tähistavad infotahvlid.<ref>[{{Netiviide|url=https://matkajuht.ee/taevaskoja-otteni-matkarada/|pealkiri=Taevaskoja–Otteni–Taevaskoja Matkajuht.eematkarada Taevaskoja-Otteni(6 matkaradakm) "Viimse Reliikvia radadel"]|väljaanne=Matkajuht.ee|vaadatud=17. detsembril 2021}}</ref><ref>[{{Netiviide|url=https://www.rmk.ee/teemad/metsasoprade-klubi/uudiskirjad/jaanuar-2009/tule-puhka|pealkiri=Tule puhkama: RMK Kiidjärve-KoorasteKiidjärve–Kooraste puhkeala]|väljaanne=Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht|vaadatud=17. detsembril 2021}}
</ref>
 
1341

muudatust