Neoimpressionism: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
[[Fail:Georges Seurat - Un dimanche après-midi à l'Île de la Grande Jatte.jpg|pisi|George SeratSeurat' [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel"]] (1884–1886; õli lõuendil; 207,6 × 308 cm; Chicago kunstimuuseum)|256x256px]]'''Neoimpressionism''' oli [[19. sajand]]i lõpus levinud [[kunst]]ivool, mis lähtus [[Impressionism|impressionismist]], kuid sellesmilles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus. Neoimpressionismi kontekstis räägitakse ka [[Puäntillism|puäntillismist]] ja [[Divisionism|divisionismist]], sest needneid tehnikadtehnikaid domineerisidkasutati varases neoimpressionismis.
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
[[Fail:Georges Seurat - Un dimanche après-midi à l'Île de la Grande Jatte.jpg|pisi|George Serat [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel"]] (1884–1886; õli lõuendil; 207,6 × 308 cm; Chicago kunstimuuseum)|256x256px]]'''Neoimpressionism''' oli [[19. sajand]]i lõpus levinud [[kunst]]ivool, mis lähtus impressionismist, kuid selles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus. Neoimpressionismi kontekstis räägitakse ka [[Puäntillism|puäntillismist]] ja [[Divisionism|divisionismist]], sest need tehnikad domineerisid varases neoimpressionismis.
 
Neoimpressionismi alguseks loetakse prantsuse maalikunstniku [[Georges Seurat|Georges Seurat']] maali [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel"]] (1884–1886) esitlemist [[1886]]. aastal toimunud Sõltumatute Salongi (''Salon des Indépendants'') näitusel [[Pariis|Pariisis]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=John G. Hutton|pealkiri=Neo-impressionism and the search for solid ground: Art, science, and anarchism in fin-de-siecle France|aasta=2004|koht=Baton Rouge, Louisiana|kirjastus=Louisiana State University Press|isbn=0807118230}}</ref>
 
Tuntumad neoimpressionistid on sellele alusepanijad<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/art/Neo-Impressionism|pealkiri=Neo-impressionism|väljaanne=Britannica|vaadatud=16. detsembril 2021|autor=Kathleen Kuiper}}</ref> Georges Seurat ja [[Paul Signac]], aga ka [[Charles Angrand]], [[Henri Edmond Cross|Henri-Edmond Cross]], [[Albert Dubois-Pillet]], [[Maximilien Luce]], [[Camille Pissarro]], [[Théo van Rysselberghe]] ja [[Giuseppe Pelizza da Volpedo]].
 
==Ajalugu==
Neoimpressionismi sünni valmistas ette [[1884]]. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi asutamine, mille liikmed, kunstnikud [[Albert Dubois-Pillet]], Georges Seurat, [[Paul Signac]] ja [[Odilon Redon]] said nõnda ametlikust [[Salong (Pariis)|Salongist]] kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. Kaks aastat hiljem, 1886. aastal pälvis rühm kunstnikke, nende seas ka Seurat, Sõltumatute Salongi näitusel palju tähelepanu. Kunstikriitik [[Félix Fénéon]] ristis nende stiili neoimpressionismiks. [[Pilt:Georges Seurat 019.jpg|thumb|Georges Seurat' "[[Tsirkus (maal)|Tsirkus]]" (1890–1891; õli lõuendil; 185,5 × 152,5 cm; [[Orsay muuseum]])|233x233px]]
Järgmisel aastal kutsus rühmitus [[Le Vingt]] Seurat' ja [[Camille Pissarro]] [[Brüssel|Brüsselisse]] ning uus stiil hakkas levima teistesse riikidesse. Liikumisega ühinesid kunstnikud [[Charles Angrand]], [[Henri Edmond Cross]], [[Albert Dubois-Pillet]], [[Léo Gausson]], [[Louis Hayet]] ja [[Maximilien Luce]],<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Herbert|pealkiri=Seurat drawings and paintings|aasta=2001|kirjastus=Yale University Press|isbn=0300071310}}</ref> keda paelusid teaduslik lähenemine ja uueduudsed maalitehnikad. Neoimpressionistid leidsid publikut peamiselt tänu Paul Signaci tegevusele ja tema [[1899]]. aastal ilmunud raamatule "Eugène Delacroix'st neoimpressionismini" (''D'Eugène Delacroix au néo-impressionnisme''). Aastaid 1886–1891 võib pidada neoimpressionismi õitseajaks.
 
Järgmisel kümnendil konkretiseerusidsaid stiili tunnused selgema joone: selles kasutatihakati kasutama poliitilisi ja ühiskonnas kõneainet tekitavaid ideid, aga ka tollal pead tõstnud [[Anarhism|anarhismi]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=John G. Hutton|pealkiri=Neo-impressionism and the search for solid ground: Art, science, and anarchism in fin-de-siecle France|aasta=2004|koht=Baton Rouge, Louisiana|kirjastus=Louisiana State University Press|isbn=0807118230}}</ref> Signac naasis [[1890]]. aastate lõpus varasema visuaalse harmoonia juurde, mis tekitas radikaalsema meelelaadiga neoimpressionistide seas pingeid.
 
19. sajandi lõpuaastail neoimpressionism hääbus, kuid selle mõjusid on tunda [[Fovism|fovismis]], Saksa [[Ekspressionism|ekspressionismis]] ning [[Wilhelm Morgner|Wilhelm Morgneri]] ja [[Vassili Kandinsky]] esimestes abstraktsetes töödes. [[Henri Matisse]]'i, [[Édouard Vuillard|Édouard Vuillardi]], [[Paul Klee]] ja [[Robert Delaunay]] 20. sajandi alguse loomingus onvõib märgata neoimpressionistlikke ja puäntillistlikke jooni,<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Le Petit Léonard|aasta=Märts 2005|kirjastus=Éditions Faton|lehekülg=24–33|artikkel="<i>Les petits points des néo-impressionnistes"</i>}}</ref> puäntillismiga eksperimenteeris ka [[Pablo Picasso]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Sylvie Coellier.|pealkiri=Revue de l'Art|aasta=1991|lehekülg=64–71|köide=92|artikkel="<i>Picasso: pointillisme et cubisme"</i>}}</ref>
 
==Tunnused==
[[Pilt:Paul Signac Palais des Papes Avignon.jpg|thumb|Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" (1900; õli lõuendil; 73,5 × 92,5 cm; Orsay muuseum)]]
Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmesugused värvitaju käsitlevad teosed, näiteksnagu keemik [[Michel Eugène Chevreul|Michel Eugène Chevreuli]] "Värvide simultaankontrasti seadus" ([[1839]], ''De la loi du contraste simultane des couleurs''), aga ka kunstikriitik [[Charles Blanc]]i "Joonistuskunsti grammatika" ([[1867]], ''Grammaire des arts du dessin''), milles uuriti, kuidas jooned tekitavad vaatajas emotsioone. Neoimpressionistide eesmärgiks oli [[valgus]]e tõepärane kujutamine. ErinevaltVõrdluses impressionistidestimpressionistidega huvitasid neid rohkem optilised efektid ja [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]] kui vahetupildi muljeemotsionaalne edastaminesisu oli nende veendumusel väljendatav värvi, tooni ja joone range suhte abil.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
 
Neoimpressionistide jaoks oli tähtis roll ka värvil. Selleks,Kahvatu ettooni vältidatekke kahvatu tooni teket,vältimiseks kasutasid nad puhaste toonide kõrvuti asetamist (nn värvipunkte<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>). Selle tulemusena kadus tarvidus õige tooni saamiseks värve segada: meisterlik värvikasutus lõi kumava efekti, nii et maali kaugelt vaadates moodustasid üksteise kõrval asetsevad täpid särava ja tervikliku mulje.,<ref>{{Raamatuviide|autor=Simonetta Fraquelli, Giovanna Ginex, Vivien Greene, Aurora Tosini|pealkiri=Radical light: Italy's divisionist painters, 1891–1910|aasta=2008|koht=London|kirjastus=National Gallery|isbn=9781857094091}}</ref> maal omakorda tardunud harmoonilise terviku.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/art/Neo-Impressionism|pealkiri=Neo-impressionism|väljaanne=Britannica|vaadatud=16. detsembril 2021|autor=Kathleen Kuiper}}</ref>
 
Maalimiseks valmistati [[Lõuendlõuend]] (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maalitining värvi kanti peale aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ka ääris, mis sulges [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]i. Ka raamRaam kaeti samuti värvipunktidega. [[Klaas]]iga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud.
 
Neoimpressionistlike teoste ainestik oli tavaliselt igapäevaeluline. Palju kujutati populaarseidmeelelahutuskohti meelelahutusija üritusi, näiteks kohvikuid, [[tsirkus|tsirkuseetendusi]] ja kontserte, aga tehtilaialt oli levinud ka [[maastikumaal]]e.
 
[[Pilt:Henri Edmond Cross 001.jpg|thumb|left|Divisionismi näide: Henri- Edmond Cross "Küpressid Cagnes'is" (1908; õli lõuendil; 80 × 100 cm; Orsay muuseum)|206x206px]]
===Divisionism===
{{Vaata|Divisionism}}
Divisionism ([[prantsuse keel]]es ''diviser'' 'jaotama') on üks kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast. SegamataSelle värvitoonetöötas kantiumbes alusele1884. väikesteaastal korrapärastevälja punktideGeorges Seurat, laikudekes võinimetas joontenaseda kromoluminarismiks. SellePaul maalitehnikaSignaci korralraamatus säilib"Eugène hästiDelacroix'st värvideneoimpressionismini" särapõlistati jastiil annabdivisionismi maalilenimetuse kummalise väreluseall.<ref>{{Raamatuviide|autor=Floyd Ratliff|pealkiri=Paul Signac and color in neo-impressionism|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Rockefeller UP|isbn=0874700507}}</ref>
 
Divisionismi iseloomustab värvitoonide kandmine alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena, mille tulemusena säilib hästi värvide sära ja maal omandab kummalise väreluse.
Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks Georges Seurat, [[Henri-Edmond Cross]] ja [[Giuseppe Pelizza da Volpedo]].
 
DivisionistlikudNeoimpressionistidest neoimpressionistidviljelesid olidseda näiteks Georges Seurat, [[Henri-Edmond Cross]] ja [[Giuseppe Pelizza da Volpedo]].
Parim divisionistliku maali näide on "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".
 
Parim divisionistliku maali näide on Seurat' "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".
[[Fail:Signac - Portrait de Félix Fénéon.jpg|vasakul|pisi|205x205px|Puäntillismi näide: Paul Signaci "Félix Fénéoni portree" (1890; õli lõuendil; 73,5 × 92,5 cm; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]])]]
 
===Puäntillism===
{{Vaata|Puäntillism}}
Teine neoimpressionistide kasutatud tehnika on puäntillism (prantsuse keeles ''point'' 'punkt'). Selle tehnika töötasid 1886. aastal välja Georges Seurat ja Paul Signac. 1880. aasta lõpuni tarvitasid kunstikriitikud puäntillismi terminit seda stiili kasutavate kunstnike naeruvääristamiseks, kuid tänapäeval on see neutraalse tähendusega.<ref>{{Netiviide|url=https://shareart0019.wordpress.com/2014/02/26/art-term-pointillism/|pealkiri=Art term: Pointillism|väljaanne=Art for a Hungry Sharebear|aeg=26. veebruar 2014|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
Teine neoimpressionistide tehnika on puäntillism. Seda iseloomustab maalimine lühikeste pintslitõmmetega (punktitamisega). Maalimisviisist tuleneb ka voolu nimetus (prantsuse keeles ''point'' 'punkt').
 
Puäntillismi iseloomustab maalimine lühikeste pintslitõmmetega (täpitamisega), rõhk on täppidega vormi andmisel, mitte värviteoorial nagu divisionismis.
Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges Seurat ja Paul Signac.
 
PuäntillistlikudPuäntillismi neoimpressionistid olidkasutasid näiteks Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges Seurat ja Paul Signac.
==Kunstnikud==
 
[[Pilt:Paul Signac Palais des Papes Avignon.jpg|thumb|Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" (1900; õli lõuendil; 73,5 × 92,5 cm; Orsay muuseum)]]
== Neoimpressionism Eestis ==
* Charles Angard ([[1854]]–[[1926]])
[[Fail:Herbert Lukk. Vaade üle Tallinna sadama poole. 1918.jpg|pisi|185x185px|Herbert Luki "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918; õli lõuendil; 60 × 70 cm; [[Eesti Kunstimuuseum]])]]
* Henri-Edmond Cross ([[1856]]–[[1910]])
Neoimpressionistlikke jooni leiab ka 20. sajandi alguse Eesti kunstnike loomingust. Nad pöörasid tähelepanu eelkõige pildiharmoonia saavutamisele ja eksperimenteerisid värvitäpiga.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch/|pealkiri=Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch|väljaanne=Kumu|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
* Albert Dubois-Pillet ([[1846]]–[[1890]])
 
* Maximilien Luce ([[1858]]–[[1941]])
2010. aastal Eestis korraldatud neoimpressionisminäituse kuraator [[Tiina Abel]] on öelnud, et neoimpressionism jõudis siia kaht teed pidi: prantsuse kunstist mõjutatud [[Konrad Mägi]] (ja ka [[Herbert Lukk|Herbert Luki]]) kaudu ning [[Riia|Riias]] tollal neoimpressionismist mõjutatud kunstniku [[Vilhelms Purvītis|Vilhelms Purvītise]]<ref>{{Netiviide|autor=Mai Levin|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/vaervi-triumf/|pealkiri=Värvi triumf|väljaanne=Sirp|aeg=10. september 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref> käe all õppinud [[Villem Ormisson|Villem Ormissoni]], aga ka [[Paul Burman|Paul Burmani]] ja [[Konstantin Süvalo]] kui venepärasema impressionismi viljelejate kaudu. Mägil väljendus neoimpressionism kõige tugevamalt, kuid selle jooni leidub ka Ormissoni ja Süvalo varases loomingus ning Burmani maaliloomes.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa Kaljula|url=http://kes-kus.ee/kumus-alates-11-juunist-naitus-neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch-tostab-esile-konrad-magi-varase-helge-neoimpressionistliku-loomeperioodi-ainulaadset-valjapanekut-tutvustab-liisa-kaljula/|pealkiri=Kumus alates 11. juunist: Näitus "Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch" tõstab esile Konrad Mägi varase helge neoimpressionistliku loomeperioodi|väljaanne=KesKus|aeg=19. juuli 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
* Camille Pissarro ([[1830]]–[[1903]])
[[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|pisi|214x214px|Konrad Mägi "Maastik päikesega" (dateerimata; õli lõuendil, papp; 42,5 × 35,7 cm; Eesti Kunstimuuseum)]]
* Georges Seurat ([[1859]]–[[1891]])
Mägi tutvus uue kunstisuunaga arvatavasti [[Helsingi|Helsingis]] [[Ateneum|Ateneumi kunstikoolis]] end [[1906]]. aastal täiendades ja seal samal ajal resideerinud [[Belgia]]-[[Inglismaa|Inglise]] päritolu kunstniku, rühmituse Les Vingts asutajaliikme [[Alfred William Finch|Alfred William Finchi]] loominguga tutvudes. Finch järgis 1890. aastatel rangelt Seurat' põhimõtteid. Mägi esimesed neoimpressionistlikud maastikumaalid sündisid 20. sajandi esimese kümne tagumises pooles [[Norra|Norras]] ning nende kõrgaeg jääb [[1913]].–[[1914]]. aastasse, kui ta veetis suved [[Saaremaa|Saaremaal]]. Tema varasele neoimpressionistlikule loomingule on omane range, reeglitega kooskõlas tehnika, hilisemale aga rangusest hälbimine ja lähedastes toonides värvipunktide kasutamine.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liisa Kaljula|url=http://kes-kus.ee/kumus-alates-11-juunist-naitus-neoimpressionismi-jalgedes-magi-ja-finch-tostab-esile-konrad-magi-varase-helge-neoimpressionistliku-loomeperioodi-ainulaadset-valjapanekut-tutvustab-liisa-kaljula/|pealkiri=Kumus alates 11. juunist: Näitus "Neoimpressionismi jälgedes: Mägi ja Finch" tõstab esile Konrad Mägi varase helge neoimpressionistliku loomeperioodi|väljaanne=KesKus|aeg=19. juuli 2010|vaadatud=16. detsembril 2021}}</ref>
* Paul Signac ([[1863]]–[[1935]])
 
* [[Théo van Rysselberghe]] ([[1862]]–[[1926]])
== Galerii ==
* Giuseppe Pelizza da Volpedo ([[1868]]–[[1907]])
<gallery mode="nolines" perrow="5">
Fail:Henri-Edmond Cross - The Evening Air - Google Art Project.jpg|Henri-Edmond Crossi "Õhtune õhk" (u 1893, Orsay muuseum Pariisis)
Fail:Giuseppe pellizza, il sole, 1904, 02.jpg|Giuseppe Pellizza da Volpedo "Päike" (1904, moodsa kunsti muuseum [[Rooma|Roomas]])
Fail:Charles Angrand, Hay Ricks in Normandy.jpg|Charles Angrandi "Heinasaod Normandias" (1887–1889, Orsay muuseum)
Fail:Camille Pissarro - Le Pommier à Eragny (PD 840).jpg|Camille Pissarro "Õunapuu Éragnys" (1887)
Fail:Théo van Rysselberghe - The Mediterranean at Le Lavandou - Google Art Project.jpg|Théo van Rysselberghe "Vahemeri Lavandou juures" (1904)
</gallery>
 
==Viited==
1341

muudatust