Justinus I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Täpsustuslehekülgede lingid |
P naases > naasis |
||
14. rida:
| dünastia = [[Justinianuste dünastia|Justinianused]]
}}
'''Justinus I''' ('''Imperator Caesar Flavius ''Iustinus'' Augustus'''; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u. [[450]] – [[1. august]] [[527]]) oli [[Ida-Rooma keiser]]
[[Fail:Solidus Iustinus I (obverse).jpg|vasakul|pisi|Justinus I]]
== Päritolu
Justinus oli pärit vaese talupoja perekonnast. Noorukina tuli ta koos kahe vennaga [[Konstantinoopol|pealinna]] ja astus sõjaväkke, kus ta tõusis kiiresti ametiredelit mööda tippu. Tema peadpööritav karjäär on tekitanud mitmeid legende. Ühe sõjakäigu ajal olevat ta saanud hakkama suure korrarikkumisega ning ta mõisteti surma. Kuid selle otsuseni jõudnud väepealikule ilmutati unes, et Justinust ootab ees hiilgav tulevik. Väepealik otsustas Justinusele andestada.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid.Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=62-66}}</ref>
[[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]] surma hetkeks oli Justinus jõunud päris tippu. Ta oli erakordselt mõjukal keisri ihukaitseväe ülema ametikohal. Justinuse keisriks saamise loos mängisid olulist rolli kaks paika: palee ja hipodroom. Anastasius I suri öösel ning seetõttu polnud hommikuks veel kõik teadlikud keisri surmast. Nii ilmusid osad ülikud paleesse tavalistes valgetes riietes, ent teised
Sündmuste tegelik käik oli ilmselt proosalisem. Võimu üritas haarata Anastasiuse valitsemisaja mõjuvõimsaim eunuhh Amantius. Kuna ta ise troonile asuda ei saanud, üritas ta sinna upitada oma sugulast Theocritust, kelle varjus ta lootis valitseda. Loomulikult pidi Amantius seejuures arvestama ihukaitseülema Justinusega, keda ta nägi vaid võimu haaramise vahendina. Edasine sündmuste käik näitas aga, et Justinus pole kaugeltki rumal ja ta oskas hiilgavalt saatuse poolt pakutud võimalust ära kasutada. Justinuse sõdurite poolehoiu võitmiseks otsustas Amantius neile jagada suure rahasumma, mille ta andis Justinuse kätte. Viimane kül jagas raha laiali, kuid jättis ütlemata selle päritolu ning seega jäi mulje, et raha jagaja oli ta ise. Selle tagajärjel kõlaski sõdurite suust keisri kandidaadina Justinuse nimi. Mõne aja pärast hukati ka Amantius ja Theocritus.<ref name=":0" />
29. rida:
Justinuse valitsemisaeg oli kirikuelus murranguline, sest keiser pöördus otsustavalt õigeusu juurde tagasi. [[Anastasius I (keiser)|Anastasiuse]] ajal pagendusse saadetud pääsesid nüüd tagasi. Loa paleesse naasta sai isegi Anastasiuse ajal mässu tõstnud Vitalianus. Justinus eristus ka silmnähtavalt [[Zeno]] ja Anastasiuse poliitikast sellega, et taastas sidemed Rooma paavstiga. Keisri korraldusel tagandati kõik [[Monofüsitism|monofüsiitidest]] piiskopid ning hakati võitlema intensiivselt ketserlusega. Need sammud aga tekitasid ootamatu diplomaatlise pinge Läänega. Roomat valitsenud [[Theoderich Suur|Theoderichi]] hõimukaaslased olid [[Arianism|ariaanid]] ning nad nägid selles enesele ohtu. Seega, kui [[Johannes I (paavst)|paavst Johannes I]] asus teele Konstantinoopolisse, oli tema ülesandeks lisaks lõplikule leppimisele saavutada ka ariaanide tagakiusamise lõpetamine.<ref name=":0" />
Konstantinoopolis võeti paavst vastu suurte auavaldustega. Keiser sõitis isiklikult linnapiiride taha kirikupead tervitama. See hiilgav vastuvõtt suurendas aga veelgi Theoderichi kahtlusi reetmises. Ilmselt kartis ta võimalikku kokkulepet variandis “üks paavst
Justinust ja tema abikaasat Euphemia (enne keisrinnaks saamist Lupicina) peetakse üldiselt tagasihoidlikeks inimesteks. Kuna keisrinnaga polnud seotud erilise skandaale, siis temast eriti ka ei räägitud. Samas muutus uue keisriga elu pealinnas tunduvalt elavamaks. Keiser, tulles rahva soovidele vastu, lubas taas korraldada loomade võitlusi ja tantsijate esinemisi. Kuid selle taga polnud mitte niivõrd keiser, kui tema õepoeg [[Justinianus I|Justinianus]], kellele sedasorti üritused väga meeldisid. Nii oli ta tähistanud oma esimest konsuliametisse astumist [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[521]]
Justinuse-aegsed pidustused hipodroomil lõppesid sageli, nagu varasemal ajalgi kombeks, veriste kokkupõrgetega erinevate värvide (parteide) toetajate vahel. Üks ohvriterohkemaid toimus [[523]]. aastal. Märatsejate vaigistamiseks tuli kasutada jõudu ja mitmeid juhtfiguure hukati. Avalik hukkamine oli paljudele omaette vaatemänguks.<ref name=":0" />
47. rida:
== Vaata ka ==
* [[Bütsantsi keisrite loend]]
* [[Bütsants]]
53. rida ⟶ 52. rida:
* [[Justinianus I]]
* [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Monarhid]]
|