Neoimpressionism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
| pealkiri=[[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel]]▼
|256x256px]]'''Neoimpressionism''' oli [[19. sajand]]i lõpus levinud [[kunst]]ivool, mis lähtus impressionismist, kuid selles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus. Neoimpressionismi kontekstis räägitakse ka [[Puäntillism|puäntillismist]] ja [[Divisionism|divisionismist]], sest need tehnikad domineerisid varases neoimpressionismis.
== Ajalugu ==▼
Neoimpressionismi alguseks loetakse prantsuse maalikunstniku [[Georges Seurat|Georges Seurat']] maali [[Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel|"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jette'i saarel"]] (1884–1886) esitlemist 1886. aastal toimunud Sõltumatute Salongi (''Salon des Indépendants'') näitusel Pariisis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=John G. Hutton|pealkiri=Neo-impressionism and the search for solid ground: Art, science, and anarchism in fin-de-siecle France|aasta=2004|koht=Baton Rouge, Louisiana|kirjastus=Louisiana State University Press|isbn=0807118230}}</ref>
Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik [[Michel-Eugène Chevreul]]i "Värvide simultaankontrasti seadus" ([[1839]]). Mõju avaldas ka [[Charles Blanc]]i "Joonistuskunsti grammatika", milles uuriti, kuidas jooned sisendavad emotsioone.▼
Neoimpressionismi sünni valmistas ette 1884. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi asutamine, mille liikmed, kunstnikud [[Albert Dubois-Pillet]], Georges Seurat, [[Paul Signac]] ja [[Odilon Redon]] said nõnda ametlikust [[Salong (Pariis)|Salongist]] kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. Kaks aastat hiljem, 1886. aastal pälvis grupp kunstnikke, nende seas ka Seurat, Sõltumatute Salongi näitusel palju tähelepanu. Kunstikriitik [[Félix Fénéon]] ristis nende stiili neoimpressionismiks. [[Pilt:Georges Seurat 019.jpg|thumb|Georges Seurat "[[Tsirkus (maal)|Tsirkus]]" (1890–1891; õli lõuendil; 185,5 × 152,5 cm; [[Orsay muuseum]])|233x233px]]
Järgmisel aastal kutsus Le Vingt Seurat' ja [[Camille Pissarro]] Brüsselisse ning stiil hakkas levima teistesse riikidesse. Liikumisega ühinesid kunstnikud [[Charles Angrand]], [[Henri Edmond Cross]], [[Albert Dubois-Pillet]], [[Léo Gausson]], [[Louis Hayet]] ja [[Maximilien Luce]],<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Herbert|pealkiri=Seurat drawings and paintings|aasta=2001|kirjastus=Yale University Press|isbn=0300071310}}</ref> keda paelusid teaduslik lähenemine ja uued maalitehnikad. Neoimpressionistid leidsid publikut peamiselt tänu Paul Signaci tegevusele ja tema [[1899]]. aastal ilmunud raamatule "Eugène Delacroix'st neoimpressionismini". Aastaid 1886–1891 võib pidada neoimpressionismi õitseajaks.
Järgmisel kümnendil konkretiseerusid stiili tunnused: selles kasutati poliitilisi ja ühiskonnas kõneainet tekitavaid ideid, aga ka tollal pead tõstnud [[Anarhism|anarhismi]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=John G. Hutton|pealkiri=Neo-impressionism and the search for solid ground: Art, science, and anarchism in fin-de-siecle France|aasta=2004|koht=Baton Rouge, Louisiana|kirjastus=Louisiana State University Press|isbn=0807118230}}</ref> Signac naasis [[1890]]. aastate lõpus varasema visuaalse harmoonia juurde, mis tekitas radikaalsema meelelaadiga neoimpressionistide seas pingeid.
== Tunnused ==▼
[[Lõuend]] (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]i. Ka raam kaeti värvipunktidega. [[Klaas]]iga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud.▼
19. sajandi lõpuaastail neoimpressionism hääbus, kuid selle mõjusid on tunda [[Fovism|fovismis]], Saksa [[Ekspressionism|ekspressionismis]] ning [[Wilhelm Morgner|Wilhelm Morgneri]] ja [[Vassili Kandinsky]] esimestes abstraktsetes töödes. [[Henri Matisse]]'i, [[Édouard Vuillard|Édouard Vuillardi]], [[Paul Klee]] ja [[Robert Delaunay]] 20. sajandi alguse loomingus on märgata neoimpressionistlikke ja puäntillistlikke jooni,<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Le Petit Léonard|aasta=Märts 2005|kirjastus=Éditions Faton|lehekülg=24–33|artikkel="Les petits points des néo-impressionnistes"}}</ref> puäntillismiga eksperimenteeris ka [[Pablo Picasso]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Sylvie Coellier|pealkiri=Revue de l'Art|aasta=1991|lehekülg=64–71|köide=92|artikkel="Picasso: pointillisme et cubisme"}}</ref>
Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, näiteks kohvikuid, [[tsirkus|tsirkuseetendusi]] ja kontserte, aga tehti ka [[maastikumaal]]e.▼
▲Neoimpressionistidele avaldasid mõju
Neoimpressionistide jaoks oli tähtis roll ka värvil. Selleks, et vältida kahvatu tooni teket, kasutasid nad puhaste toonide kõrvuti asetamist. Selle tulemusena kadus tarvidus õige tooni saamiseks värve segada: meisterlik värvikasutus lõi kumava efekti, nii et maali kaugelt vaadates moodustasid üksteise kõrval asetsevad täpid särava ja tervikliku mulje.<ref>{{Raamatuviide|autor=Simonetta Fraquelli, Giovanna Ginex, Vivien Greene, Aurora Tosini|pealkiri=Radical light: Italy's divisionist painters, 1891–1910|aasta=2008|koht=London|kirjastus=National Gallery|isbn=9781857094091}}</ref>
[[Pilt:Henri Edmond Cross 001.jpg|thumb|left|[[Henri-Edmond Cross]]]]▼
=== Divisionism ===▼
{{Vaata|Divisionism}}▼
▲[[Lõuend]] (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]i. Ka raam kaeti värvipunktidega. [[Klaas]]iga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud.
Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Selle maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse.▼
▲
Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks Georges-Pierre Seurat, [[Henri-Edmond Cross]] ja [[Giuseppe Pelizza da Volpedo]].▼
▲[[Pilt:Henri Edmond Cross 001.jpg|thumb|left|
▲{{Vaata|Divisionism}}
▲Divisionism ([[prantsuse keel]]es ''diviser'' 'jaotama') on üks kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast. Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Selle maalitehnika
▲Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks Georges
=== Puäntillism ===▼
{{Vaata|Puäntillism}}
Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks
==
[[Pilt:Paul Signac Palais des Papes Avignon.jpg|thumb|Paul Signac
*
*
*
*
*
*
*
* [[Théo van Rysselberghe]] ([[1862]]–[[1926]])
*
==Viited==
{{Viited}}
==
* [[Impressionism]]
==
{{commonskat|Georges Seurat|Georges Seurat}}
{{commonskat|Paul Signac|Paul Signac}}
|