Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel

P
välisfassaad > fassaad (fassaad ongi hoone väliskülg)
Resümee puudub
P (välisfassaad > fassaad (fassaad ongi hoone väliskülg))
1874. aastal müüsid von Rammid mõisa [[Theodor Boustedt]]ile.<ref name=":1" />
 
1886. aastal läks mõis Norra päritolu [[Baggehufwudt]]ide perekonna valdusessevaldusse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga, kelle omanduses olid ka [[Saku mõis]] koos [[Saku Õlletehas|õllevabrikuga]] ja [[Nõva mõis]]. Saku mõisa õllevabriku oli käima lükanud tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, [[Valerian von Baggehufwudt]]. Sellest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.<ref name=":0" /> 1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. [[Eduard von Baggehufwudt (vanem)]] tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina ning oli abielus arhitekt [[Nikolai von Glehn]]i tütre Elsbethiga.<ref name=":4" /> 1911. aastal heideti ta Eestimaa rüütelkonnast välja. Tema poeg [[Ned de Baggo]] oli tuntud aktifotograaf. Ned de Baggol oli suur osa uue härrastemaja püstitamisel, sest suur osa vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema [[Nõva mõis|Nõvalt]] pärit kuulsast [[Ungern-Sternberg]]ide soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.<ref name=":0" />
 
== Peahoone arhitektuur ==
Ebasümmeetrilist kompositsiooni rõhutab hoone kirdepoolsele nurgale toetuv viiekorruseline kaheksa tahuga peatorn,<ref name=":6" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /> mis tipneb keskaegsete [[linnus]]te laskeavasid matkiva sakmelise rinnatisega.<ref name=":4" /> Lisaks on sellel [[tuudorkaar]]se [[portikus]]ega rõdu, mille all asub hoone metallnaastustega kaunistatud peauks.<ref name="8THVZ" /> Ehitise seinad on [[risaliit]]idega liigendatud, kaunistatud laia korrustevahelise karniisiga ning kroonitud [[Astmikfrontoon|astmik-]] ja [[Frontoon|kolmnurkfrontoonidega]].<ref name=":2" />
 
Hoone aknad on kujundatud nn [[pseudoteravkaar]]setena, akna kohal fassaadil jätkuvad need teravkaarnišina. VälisfassaadilFassaadil leidub arvukalt puhtalt tahutud raiddetalile: akende tuudorsimsid ja ehisraamistikud, rõdupiirded ning [[Fiaal|gooti fiaale]] meenutavad ehistornikesed.<ref name=":1" />
 
Esinduslikult on kujundatud ka mõisahoone lõunapoolne, nn aiafassaad, kus torkavad silma kaks eri laiusega risaliiti, mis on kujundatud astmikfrontoonidega ja mitmete [[petikaken]]dega, fassaadi keskel paikneb aga avar trepiga [[terrass]], mille vaasidega pealistatud [[rinnatis]] on nüüdseks taastatud.<ref name=":6" />
137 856

muudatust