Redaktsioon: 25. juuni 2020, kell 07:10 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2021, kell 10:53 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3547 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Spectrum4websiteEval.png\|pisi\|püsti=1.2\|\| Päikesevalguse pidev spekter]] ~~[[Pilt:Rainbow above Kaviskis Lake, Lithuania.jpg\|pisi\|Pidevspekter [[vikerkaar]]es]]~~ [[Pilt:~~Emission spectrum~~Emission_spectrum-Fe.png\|~~pisi~~thumb\|püsti=1.2\|[[Raud\|Raua]] (Fe) joonspekter]] ~~'''Spekter''' ([[ladina keel]]es ''spectrum'' välimus) on [[füüsika]]s kasutusel mitmes tähenduses:<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia\|ENE]] 8. köide, 1995</ref>~~ '''Spekter''' ([[ladina keel]]es ''spectrum'' välimus) on [[füüsikaline suurus \|füüsikalise suuruse]] või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade ([[lainepikkus]]) tunnuse järgi. Selleks tunnuseks on enamasti sagedus, aga võib olla ka [[mass]] ja [[energia]].<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia\|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Näiteid: * [[elektromagnetspekter \|kiirgusspekter]] – [[elektromagnetkiirgus]]e [[intensiivsus (füüsika) \|intensiivsuse]] sõltuvus [[kiirgus]]e [[sagedus]]est (või vastavalt [[lainepikkus]]est); * [[elektromagnetkiirgus]]e spektrid (vt ka [[Elektromagnetspekter]]): * [[neeldumisspekter]] – elektromagnetkiirguse aines neeldumise [[tugevus]]e sõltuvus kiirguse sagedusest;▼ [[~~ergastusspekter~~kiirgusspekter]] – ~~elektromagnetkiirguse~~kiirguse ~~poolt~~[[intensiivsus ~~mingi~~(füüsika) ~~teisese protsessi tekitamise [[efektiivsus~~\|intensiivsuse]]e sõltuvus kiirguse sagedusest.; ▲ [[neeldumisspekter]] – ~~elektromagnetkiirguse~~kiirguse aines neeldumise ~~[[tugevus]]e~~tugevuse sõltuvus kiirguse sagedusest; ** [[ergastusspekter]] – kiirguse poolt mingi sekundaarse protsessi tekitamise efektiivsuse sõltuvus kiirguse sagedusest; * [[massispekter]] – [[osake]]ste esinemissageduse sõltuvus nende massist (nt [[massispektroskoopia]]s); * [[helispekter]] – [[heliintensiivsus]]e jaotus heli eri [[sagedus]]ega koostistoonide vahel. Kiirguse sagedusala järgi eristatakse [[raadiosagedus\|raadiokirguse]], [[infrapunakiirgus]]e, [[valguskiirgus]]e, [[ultraviolettkiirgus]]e, [[röntgenikiirgus]]e ja [[gammakiirgus]]e spektrit. Spekter võib olla pidev või diskreetne (mittepidev). [[Pidev spekter]] ehk pidevspekter on näiteks [[absoluutselt must keha \|mustkiirgur]]il. Diskreetne spekter võib esineda [[joonspekter \|joonspektrina]] ja [[ribaspekter\|ribaspektrina]]. Valge [[päikesekiirgus]]e kimbu lahutas [[prisma]] abil [[spektrivärvus]]teks (violetist sujuvalt punaseni muutuva värvusega ribaks) [[Isaac Newton]] ~~1888~~1666. aastal.<ref name="EE"/> == Vaata ka == * [[Signaali spekter]] * [[Spektroskoopia]] == Viited == {{Viited}} ~~== Välislingid ==~~ * [https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3756 Spektrite liigid] [[Kategooria:Füüsika]]

Spekter (füüsika): erinevus redaktsioonide vahel