Spekter (füüsika): erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
 
[[Pilt:Spectrum4websiteEval.png|pisi|püsti=1.2|| Päikesevalguse pidev spekter]]
[[Pilt:Rainbow above Kaviskis Lake, Lithuania.jpg|pisi|Pidevspekter [[vikerkaar]]es]]
[[Pilt:Emission spectrumEmission_spectrum-Fe.png|pisithumb|püsti=1.2|[[Raud|Raua]] (Fe) joonspekter]]
 
'''Spekter''' ([[ladina keel]]es ''spectrum'' välimus) on [[füüsika]]s kasutusel mitmes tähenduses:<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref>
'''Spekter''' ([[ladina keel]]es ''spectrum'' välimus) on [[füüsikaline suurus |füüsikalise suuruse]] või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade ([[lainepikkus]]) tunnuse järgi. Selleks tunnuseks on enamasti sagedus, aga võib olla ka [[mass]] ja [[energia]].<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Näiteid:
* [[elektromagnetspekter |kiirgusspekter]] – [[elektromagnetkiirgus]]e [[intensiivsus (füüsika) |intensiivsuse]] sõltuvus [[kiirgus]]e [[sagedus]]est (või vastavalt [[lainepikkus]]est);
* [[elektromagnetkiirgus]]e spektrid (vt ka [[Elektromagnetspekter]]):
* [[neeldumisspekter]] – elektromagnetkiirguse aines neeldumise [[tugevus]]e sõltuvus kiirguse sagedusest;
** [[ergastusspekterkiirgusspekter]] – elektromagnetkiirgusekiirguse poolt[[intensiivsus mingi(füüsika) teisese protsessi tekitamise [[efektiivsus|intensiivsuse]]e sõltuvus kiirguse sagedusest.;
** [[neeldumisspekter]] – elektromagnetkiirgusekiirguse aines neeldumise [[tugevus]]etugevuse sõltuvus kiirguse sagedusest;
** [[ergastusspekter]] – kiirguse poolt mingi sekundaarse protsessi tekitamise efektiivsuse sõltuvus kiirguse sagedusest;
* [[massispekter]] – [[osake]]ste esinemissageduse sõltuvus nende massist (nt [[massispektroskoopia]]s);
* [[helispekter]] – [[heliintensiivsus]]e jaotus heli eri [[sagedus]]ega koostistoonide vahel.
 
Kiirguse sagedusala järgi eristatakse [[raadiosagedus|raadiokirguse]], [[infrapunakiirgus]]e, [[valguskiirgus]]e, [[ultraviolettkiirgus]]e, [[röntgenikiirgus]]e ja [[gammakiirgus]]e spektrit.
 
Spekter võib olla pidev või diskreetne (mittepidev). [[Pidev spekter]] ehk pidevspekter on näiteks [[absoluutselt must keha |mustkiirgur]]il. Diskreetne spekter võib esineda [[joonspekter |joonspektrina]] ja [[ribaspekter|ribaspektrina]].
 
Valge [[päikesekiirgus]]e kimbu lahutas [[prisma]] abil [[spektrivärvus]]teks (violetist sujuvalt punaseni muutuva värvusega ribaks) [[Isaac Newton]] 18881666. aastal.<ref name="EE"/>
 
== Vaata ka ==
* [[Signaali spekter]]
* [[Spektroskoopia]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
* [https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3756 Spektrite liigid]
 
[[Kategooria:Füüsika]]