Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
52. rida:
Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning [[Eesti rahvusväeosad]] laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksa keisririigi alistumiseni [[11. november|11. novembril]] [[1918]] interneerituna vangilaagris.
11.–[[14. november|14. novembril]] [[1918]] andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[11. november]] [[1918]] alustas [[Tallinn]]as tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus [[Jaan Poska]], [[Ferdinand Peterson]], [[Jaan Raamot]] ja [[Juhan Kukk]]. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja [[Maanõukogu]] Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid.
[[12. märts]]il 1918 ülendas ajutine valitsus [[Aleksander Tõnisson]]i, [[Ernst Põdder]]i ja [[Andres Larka]] [[kindralmajor]]iks.▼
Pärast Saksa võimu langemist moodustati [[12. november|12. novembril]] [[1918]] teine Ajutine Valitsus, kus Konstantin Päts oli pea- ja siseminister.
▲[[12. märts]]il 1918
==Vaata ka==
| |||