Nõo vald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
185. rida:
* [[Keeri mõis]]a peahoone on hävinud, kuid ümberehitatuna või varematena on säilinud mõned kõrvalhooned. Rüütlimõis rajati [[1789]] [[Ropka mõis]]ast eraldatud alast<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>, teistel andmetel eraldati see 1790. aasta paiku Tähtvere mõisa maadest, tõenäoliselt varasema veskikoha juurde<ref name="Praust" />. Mõisa omanike sekka on kuulunud von Baranoffid, von Ungern-Sternbergid, von Strykid, von Kruedenerid, von Braschid jt.<ref name="Praust" /> Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Johann Jannau]].<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>
* [[Luke mõis]]a kohta pärinevad varaseimat teated aastast 1557. Mõis riigistati 1919. aastal, viimased omanikud enne seda olid Mary ja Woldemar von Knorring. Tänapäeval on mõisa peahoone hävinud, kuid säilinud lõviskulptuuride ja pärnadega park, milles toimuvad teatrietendused ja kontserdid.<ref>Juhani Püttsepp, ”Tartumaa mustrid”, Tartu: Tartu Maavalitsus/Huma, 2006, lk 21</ref>
* [[Meeri mõis]]a on mainitud 16. sajandil, mil see kuulus Tartu toomkapiitlile.<ref>Meeri mõis - 1390 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)</ref> 1837-1841 kuulus mõis vene luuletajale [[Vassili Žukovski]]le. 1919. aastal mõis võõrandati, selle viimane omanik oli Ernst Karl Maria von Seidlitz[1]. Mõisa peahoone on säilinud, kuid mitte ajaloolisel kujul.
Varem Nõo kihelkonda kuulunud mõisatest paikneb Aru mõis nüüd Elva vallas Mälgi külas, kunagine Pangodi mõis jääb koos Pangodi külaga Kambja valda, Tähtvere mõis Tartu linna Tähtvere linnaossa.
| |||