{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|image=Paolo Veronese (Nachfolger) - Sultan Murad II. - 2237 - Bavarian State Painting Collections.jpg}}
'''Murad II''' (ka: ''Murat II''; [[Osmanitürgiosmanitürgi keel|osmanitürgi keeles]]:es مراد ثانى ''Murād-ı sānī'', [[Türgitürgi keel|türgi keeles]]:es ''II. Murat;''; [[juuni]] [[1404]] – [[3. veebruar]] [[1451]]) oli [[TürgiOsmanid|Osmanite]] [[Türgi sultan|sultan]] [[1421]]–[[1444]] ja [[1446]] kuni surmani. Ta oli [[MehmetMehmed I]] ja [[Emine Hatun|Emine Hatuni]] poeg ja [[Mehmed II]] isa.
Ta pidas oma valitsusajal palju [[sõda|sõdu]] [[Balkani poolsaar]]e [[kristlased|kristlastega]].
[[1430]]. aastal naasid osmanidOsmanid oma endise kõigi [[Doonau|Doonaust]]st lõuna pool asuvate alade kontrollimist hõlmava poliitika juurde ning aastal [[1432]] korraldas Murad rüüsteretki [[Transilvaania|Transilvaaniasse]]sse. Rünnakud intensiivistusid pärast seda, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[keiser]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] [[1437]]. aastal suri. [[1439]]. aasta lõpus kapituleerus serblaste pealinn [[Smederevo]] ning sultanil õnnestus teha [[Serbia despootkond|Serbia despootkonnast]] Osmanite riigi provints. [[1440]]. aastal piiras Murad II Ungari peamist piirikindlust [[Belgrad|Belgradi]]i.
Rooma paavst [[Eugenius IV]] kuulutas 1443. aastal välja [[Ristisõda|ristisõja]] [[Moslem|moslemitemuslim]]ite Osmanite riigi vastu. 10. novembril [[1444]] [[Varna lahingus]] purustasid TürgiOsmanite väed Muradi juhtimisel [[Poola]] ja [[Ungari]] ühendväe, mida juhtisid [[Władysław III]] ja [[János Hunyadi]]. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] laevastik ei blokeerinud [[Dardanellid|Dardanelle]], nagu nad olid lubanud.{{algus}}
