Viirused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
==Viiruste tekkimine==
Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi [[DNA]] või [[RNA]] "iseseisvumisel" ja järgneval [[evolutsioon]]il [[Peremeesrakk|peremeesrakust]] sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". [[Bakterid|Bakterite]] puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus [[kromosoom]]i mingi osa eraldudes moodustab [[plasmiid]]i, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. <br>
Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus [[transposon]]itega viib mõttele, et mõned viirused on end [[genoom]]ist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest.<br>
On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks [[ürgookean]]is tekkinud paralleelselt rakulise eluga. Tõendid nende teooriate kinnituseks aga seni puuduvad.
==Viiruste süstemaatika==
Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses teiste elusolenditega, on kaheldud viiruste jaoks klassikalise bioloogilise [[taksonoomia]] reeglite kasutamise võimalikkuses ja mõttekuses. Mitmesugused vähem- või rohkem kunstlikud viiruste süsteemid (klassifitseerimine virioni kujujärgi, peremeesorganismi järgi, tekitatava [[haigus]]e väliste tunnuste järgi jm) valitsesid kuni [[1966]] aastani, mil [[Rahvusvaheline Viiruste Nomenklatuuri Komitee]] (ICNV) määras kindlaks viiruste taksonoomia soovituslikud põhimõtted.<br>
Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi [[RNA-viirused|RNA-viirusteks]] ja [[DNA-viirused|DNA-viirusteks]]. Need suured rühmad jagunevad omakorda [[Selts (bioloogia)|seltsideks]], [[Sugukond (bioloogia)|sugukondadeks]], [[Perekond (bioloogia)|perekondadeks]], [[Liik (bioloogia)|liikideks]] ja [[tüvi (mikrobioloogia)|tüvedeks]], kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega. Peamiseks erinevuseks on vastava taksoni [[monofüleetiline takson|monofüleetilisuse]] nõude puudumine, välja arvatud tüvede puhul.
==Viiruste ehitus==
Viiruste osakesed -
[[Pilt:Nucleocapsids.png|center|frame|Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline]]
==Viiruste ökoloogiast==
Kõik viirused on elusorganismide [[Parasiit|siseparasiidid]]. Nad sisenevad [[peremeesorganism]]i [[rakku]], või sisestavad sinna oma [[nukleiinhape|nukleiinhappe]]. Viiruslik nukleiinhape ([[DNA]]) integreerub peremeesraku [[kromosoom]]i, või ka [[Translatsioon|transleeritakse]] otse. <br>
Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. "rakus sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlustei mõjuta, nimetatakse [[lüsogeenne faas|lüsogeenseks]] faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. Nakatumise teine staadium kannab nime [[lüütiline faas]], mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse, ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid väljuvad rakust (sellega võib kaasneda raku [[surm]]) ning üritavad nakatada uusi rakke. Selline viiruste paljunemine ja organismi normaalse talitluse häirimine kutsub enamasti esile vähem- või rohkem tõsise [[viirushaigus]]e. Viiruste sisenemine peremeesraku genoomi võib esile kutsuda ka muid raku talitluse häireid, millest tähtsaimaks võib pidada raku muutumist [[kasvaja]]rakuks (vt [[tuumorviirused]]).
==Viirused ja meditsiin==
==Vaata ka==
*[[Viiruste loend]]
37. rida ⟶ 41. rida:
*[[RNA-viirused]]
*[[Bakteriofaagid]]
*[[
*[[Transduktsioon]]
*[[Viroidid]]
*[[Virusoidid]]
{{Pooleli}}
| |||