Reigi kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
'''Reigi Jeesuse kirik''' on [[Reigi kihelkond|Reigi kihelkonna]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Hiiumaa]]l [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Pihla]] külas. Seda kasutab [[EELK]] [[Reigi Jeesuse kogudus]].
Kirik on ehitatud [[Gooti kunst|gooti stiilis]], torni tuulelipuks on hoone rajaja [[Ungern-Sternberg]]ide vapilt liiliaõis, kahte massiivset puuväravat on ka restaureeritud. <ref>{{Raamatuviide|autor=Aivo Aia|pealkiri=Eesti kirikud läbi sajandite|aasta=2015|koht=|kirjastus=Tammerraamat|lehekülg=}}</ref>
==Ajalugu==
Juba 16. sajandil oli Reigisse ehitatud puukabel, mis omakorda asendati 1690. aasta lõpus puitkirikuga. Algselt oli siin [[Rootsi]] enamusega kogudus, kuid peale 1781. aasta [[Rannarootslased|rannarootslaste]] küüditamist said valdavaks [[eestlased|eestlased.]]<ref name=":2" />
Praegune kirikuhoone on kogudusel seega kolmas, varaseim tunnistus Reigi kiriku kohta on 1627. aasta Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaatori Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid, mis tõendavad, et juba sel ajal eksisteeris toimekas kirik, mis sai ka pärast visitatsiooni iseseisvaks ehk enam ta ei kuulunud Käina kihelkonna alla.<ref name=":0">http://www.korgessaare.ee/public/files/Pihla%20k%FCla.rtf</ref>
Reigi Jeesuse kiriku tänapäevase hoone lasi rajada parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811) oma vabasurma läinud poja [[Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg]]i (1773–1800) mälestuseks. Kirik õnnistati sisse 24. augustil 1802. Kiriku peasissepääsu juures on [[Ungern-Sternberg]]ide [[perekonnavapp]]. Kiriku ehitajatest on teada, et ehitusmeistriks oli J. A. Janzen ja müürimeistriks C. C. Stierehl.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Kaur Alttoa|pealkiri=101 Eesti pühakoda|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=75}}</ref>
1899. aastal teostati kirikus viimane suurem remont, mille käigus omandas Reigi kirik meile tuttava väljanägemise.
[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]], [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja Saksa okupatsiooni järel viisid venelased lahkudes kaasa Reigi kirikukella ning sakslased omakorda toimetasid need kuskile. 1923. aastal telliti uued kirikukellad, mis olid valmistatud Eesti esimeses kirikukellade valamise tehases "Teguri". Need maksid 42 800 marka ja nende sisseõnnistamine toimus 7. oktoobril 1923.<ref>{{Netiviide|autor=teadmata|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19231017-1.2.85&srpos=26&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-reigi+kirik------------|pealkiri=Ainus kirikukell Hiius|väljaanne=Kaja|aeg=17.oktoober 1923|vaadatud=12.01.2020}}</ref>
27. rida:
* [[Georg Johan Gilläus]] (1665–1689)
* [[Bernhard Pettraus]] (1690–1709)
* [[Andreas Anton Kroll]] (1714–1727), kes jäi rahva meelde selle tõttu, et 1727. aastal vabastati ebasündsa käitumise tõttu ning hiljem Ruhnusse teenistusse minnes laskis väimees kirurg-lipnik Gottfried von Gilsen ta 1. märtsil 1738 maha
* [[Carl Friedrich Hasselblatt]] (1728–1730)
* [[Jonas Glanström]] (1731–1762)
36. rida:
* [[Gustav Felix Rinne]], Wilhelm Friedrichi poeg, oli alates 1860. aasta oktoobrist Reigi koguduse õpetaja. Tema siin veedetud aja sisse jääb ka laulu loomine, mis hiljem oli [[Johann Voldemar Jannsen]]ile inspiratsiooniks Eesti hümni [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]] kirjutamisel.<ref name=aarma>{{raamatuviide | autor=Liivi Aarma | pealkiri=Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 | koht=Põltsamaa | kirjastus=G. ja T. Aarma Maja OÜ | aasta=2007 | lehekülg=218–220 }}</ref>
* [[Diedrich Leopold Rödder]] (1873–1878)
* [[Immanuel Rinne]], Wilhelm Friedrichi pojapoeg ja Gustav Felixi vennapoeg, oli sealsamas kirikuõpetaja aastatel 1880–1885. Tema panus oli [[Reigi pastoraat]]i raamatukogu rajamine 1882. aastal
* [[Christian Wilhelm Benedict Frese]] (1886–1894)
* [[Hermann Girgensohn]] (1895–1901)
|