Sõnnik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hestemøj.jpg|pisi|Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on sageli segu [[väljaheide]]test ja [[hein]]ast ([[põhk|põhust]])]]

'''Sõnnik''' on [[loomad]]e (sh [[kodulinnud|kodulindude]]) [[väljaheide]]test, [[allapanu]]st (näiteks [[põhk|põhust]]), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud [[orgaaniline aine]], mida kasutatakse [[põllumajandus]]es kasutatakse laialdaselt [[väetis]]ena.

SõnnikSõnniku toiteainete sisaldus oleneb palju sellest, miskas see saadakse hästi või halvasti toidetud loomadest on toitainete sisaldavuse poolest lahkuminevloomadelt.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927</ref>

Sõnniku, eriti selle komponendi [[virts]]a hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda jõudmine, kahjustab sealseid ökosüsteeme janing veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]] ja [[veeõitseng]]uid.

Erinevate väike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.<ref>[[Gene Logsdon]], [https://books.google.ee/books?id=a_HqYKTMXxAC&printsec=frontcover&dq=Holy+Shit&hl=et&sa=X&ei=6RMJVbCGEoT2O5vqgPgM&ved=0CCQQ6AEwAQ#v=onepage&q=Holy%20Shit&f=false "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind..."], 2010</ref>

[[Antibiootikum]]e ja [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaate]] saanud loomade väljaheide koos allapanuga võib värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust nii, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistentsed<ref>Sara Reardon, [http://www.nature.com/news/manure-fertilizer-increases-antibiotic-resistance-1.16081 Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers.], 6. oktoober 2014. Vaadatud 18.03.2015</ref> ja 'hüpervitaminiseeriudhüpervitaminiseeritud' bakterid ning nemadneed hakkavad määrama saagi kasvu.

Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade omasõnnik on viljakam ja parem.

Lehmasõnnikust võidaksesaab spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel toota soojusenergiat.<ref>[http://www.jt.ee/1060822/lehmasonnik-odavdab-toasooja-hinda Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda], 02.12.2012. Vaadatud 18.03.2015</ref>

=== TeadusuuringutesTeadusuuringud ===

Arvatakse, et 1930. aastatel [[E. L. Robert Stockstad]]i juhitava rühma leitud faktor, mis– eraldada loomasõnnikust (inglise keeles ''manure'') [[mikroorganism]]id – oli efektiivne nii [[rott]]ide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis. jaHiljem missamastati hiljem samastatisee [[B12-vitamiin|B₁₂-vitamiini]] bioloogilise toimega, eraldati loomasõnnikust (inglise keeles ''manure'') eraldatud [[mikroorganism]]ist.

Virts väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis on segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mismida hoitakse kindlates pealt kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei [[vesi]] ega [[õhk]], on suure väärtusega. Virts sisaldab kaalit?kaaliumit (0,5%) ja [[lämmastik]]ku (0,2%), fosforhapet on vähe. EtFosforhappe fosforhappepuuduse puudust parandadavältimiseks, tuleb virtsa hulka lisada [[toomasjahu]]?.

Virtsa tuleks andalisada kasvavatele [[aiaviljadaedviljad]]ele ja [[viljapuud]]ele pealisväetiseks?. Kuna värske virts on üsna kange, tuleks teda enne tarvitamist segada 2–3 jao veega segada.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927</ref>