Riia loss: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
 
 
==Ajalugu==
Esimene Riia loss ehitati vahemikus 1202–1209. See hoone asus Skārņu ielā 10–20 ja Kalēju ielā 9/11 piirkonnas, asudes [[Riia peapiiskopipeapiiskop]]i [[Riia piiskopilinnus|lossi]] kõrval. Kahel hoonel oli ühine müür. Riia peapiiskopi ja ordu vahel puhkenud konflikti tagajärjel hõivati loss aastaks [[1295]], ühtlasi lammutati see suuremalt jaolt maha. Lossi [[kabel]] jäi puutumata ja sellest kasvas välja hilisem [[Riia Püha Jüri kirik|Püha Jüri kirik]].
 
Uut Riia lossi hakati ehitama 15. juunil 1330 ning lossi ehitustööd lõppesid 1353. aastal. Lossi kaitseehitisi tugevdati põhjalikult ning seejärel sai loss [[Liivi ordu]] [[ordumeister|ordumeistri]] residendiks. Riia linna ja Liivi ordu vahel aastatel [[1481]]–[[1491]] toimunud [[Kümneaastane sõda|Kümneaastase sõja]] ajal ründasid linnaelanikud 1484. aastal lossi ning pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi [[garnison]] alla ning [[Riia raad]] otsustas lossi maha lõhkuda. 1515. aasta paiku, ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal, loss taastati, säilitades seejuures esialgse hoonestuse.
 
Riia loss, mille mõõtmed on (63 x 56 m), on Läti suurim konvenditüüpi hoone. Lossihoone kirde- ja kagunurkades kõrguvad kaks ümmargust torni, lossi teistes nurkades asuvad neljatahulised trepptornid[[Trepptorn|trepptorn]]id. Lossi all asuvad keldriruumid, mida kasutati peamiselt varustuse ja toiduainete säilitamiseks, vaenlase rünnaku korral peideti sinna hobused. Lossi esimese korruse ruume ja keldreid kasutati sõjavarustuse hoidmiseks, samuti töökodade ning toiduaineteladudena.
 
Lossi põhiruumid asusid teisel korrusel, kõige uhkemad neist – lõunatiival (Püha Andrease [[kapell]], [[refektoorium]] ja idatiival ([[kapiitel|kapiitlisaal]]). Hoone läänetiival asusid lossis köök ning muud majapidamisruumid, samuti ordumeistri eluase, lossi põhjatiivas orduvendade[[Orduvend|orduvend]]ade magamisruumid. Teisel korrusel asusid lossi põhiruumid, kolmandat korrust kasutati kaitse-eesmärkidel: selle välisseintesse olid ehitatud [[laskeava]]d.
 
1562. aastal, pärast [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tulemusel Liivi orduriigi kokkuvarisemist ning [[Liivimaa hertsogkond]] (lätipäraselt Pārdaugava hertsogiriik) moodustamist, sai Riia loss [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberneride]] residentsiks. Loss sai [[bürgermeister|bürgermeistri]] alaliseks elukohaks ning lossis asus ka lossi komandant oma [[garnison]]iga. [[Rzeczpospolita]] ajal ehitati lossi territooriumile mitmeid uusi hooneid ning kogu lossikompleks ümbritseti mullavalli ja laia veekraaviga.
77 473

muudatust