Galloromaani keeled: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
 
Galloromaani rühma kuuluvad:
 
* ''[[langue d'oïl]].'' Need hõlmavad [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Orleaani murre|orleaani]], [[Gallo keel|gallo]], [[Anžuu keel|anžuu]], turääni, [[Sentonži murre|sentonži]], [[Puatuu murre|puatuu]], [[Burgundia keel (Oïl)|burgundia]], [[Pikardi keel|pikardi]], [[Vallooni keel|vallooni]], [[Lorääni keel|lorääni]] ja [[Normanni keel|normanni]] keeli/murdeid.;
* [[Frankoprovansaali keel|frankoprovansaali]] Kesk-Ida-Prantsusmaal, Lääne-Šveitsis ja Loode-Itaalia [[Valle d'Aosta]] piirkonnas. Varem peeti seda kas ''oïl'' või oksitaani keele murdeks, kuid see on keeleliselt omaette keel või pigem eraldiseisev keelterühm, kuna paljudel selle murretel on vastastikune mõistetavus väike. Sellel on nii [[Prantsuse keel|prantsuse]] kui ka [[oksitaani keel]]e tunnused.;
* [[Oksitaani keel|oksitaani]] või ''lenga d'òci'' murded on näiteks [[Provensaali murre|provensaali]] ja [[Gaskooni keel|gaskooni-arani]].
 
Teised keeleperekonnad, mis sisalduvad mõnikord gallaromaani keeltes:
 
* [[Katalaani keel|katalaani]], mille standardvormid on katalaani ja [[valentsia keel]]. Mõned keeleteadlased vaidlustavad katalaani keele kaasamise galloromaani keelte hulka ja eelistavad rühmitada selle [[Iberoromaani keeled|iberoromaani keelte]] hulka. Üldiselt jääb aga ka tänapäevane katalaani keel, eriti grammatiliselt, lähedasemaks tänapäevasele oksitaanileoksitaani keelele kui hispaania või portugali keelele.
* [[retoromaani keeled]], sealhulgas [[Romanši keel|romanši]] [[Šveits]]is, [[Ladiini keel|ladiini]] [[Dolomiidid|Dolomiitide]] piirkonnas ja [[Friuuli keel|friuuli]] [[Friuli]]s. Retoromaani keeled võib klassifitseerida galloromaani keelteks või eraldi haruna [[Lääneromaani keeled|lääneromaani keeltesse]]. Retoromaani on mitmekesine rühm, kus Itaalia erimid on mõjutatud [[Veneetsia keel|veneetsia]] ja [[Itaalia keel|itaalia]] keelest ning romanši frankoprovansaali keelest.
* [[galloitaalia keeled]]. Need hõlmavad [[Piemonte keel|piemonte]], [[Liguuri keel|liguuri]], [[Läänelombardi murre|lääne-]] ja [[Idalombardi murre|idalombardi]], [[Emilia keel|emilia]], [[Romanjooli keel|romanjooli]], [[Sitsiilia-galloitaalia keeled|sitsiilia-galloitaalia]] ja [[Basilikata-galloitaalia keeled|basilikata-galloitaalia]] keeli/murdeid. [[Veneetsia keel|Veneetsia]] on nii "Ethnologue" kui ka "GlottologGlottologi" järgi ka galloitaalia haru osa. Galloitaalia võib klassifitseerida kui galloromaani või kui [[Lääneromaani keeled|lääneromaani keelte]] eraldi haru. Liguuri (ja veneetsia keel, kui seda arvesse võtta) säilitab lõpu -o, olles galloromaani keeltes erandid.
 
Mõnede keeleteadlaste ([[Pierre Bec]], [[Andreas Schorta]], [[Heinrich Schmid]], [[Geoffrey Hull]]) arvates moodustavad retoromaani ja galloitaalia keeled ühe keelelise üksuse nimega "retotsisalpiini" või "padaania", mis hõlmab ka [[Veneetsia keel|veneetsia]] ja [[Istrioti keel|istrioti]] murdeid, mille itaaliapäraseid jooni peetakse pealiskaudseks ja teisejärguliseks.
== Traditsiooniline geograafiline ulatus ==
 
Galloromaani keelte levik sõltub suuresti sellest, millised keeled rühma kuuluvad. Selle kitsaima määratluse alla kuuluvaid (s.o. ''langue d'oïl'' ja arpitaani) räägiti ajalooliselt [[Prantsusmaa]] põhjaosas, [[Prantsuse Flandria|Flandria]] osades, [[Alsace]]'is, [[Lorraine]]'i osades, [[Belgia]] [[Valloonia]] piirkonnas, [[Kanalisaared|Kanalisaartel]], Šveitsi osades ja Põhja-Itaalias.
 
Tänapäeval domineerib selles geograafilises piirkonnas üksainus galloromaani keel (prantsuse keel) (sealhulgas Prantsusmaa varasemaltvarasemad mitteromaani alad), mis on levinud ka ülemeremaadele.
 
Piirkond hõlmab laiemalt ka Lõuna-Prantsusmaad, [[Kataloonia]]t, [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia autonoomset piirkonda]] ja [[Baleaarid|Baleaare]] Ida-[[Hispaania]]s, [[Andorra]]t ja suurt osa Põhja-[[Itaalia]]st.
137 856

muudatust