====§ 12. Siia kuuluvad loogika definitsioonid.====
Loogika sõnastamine praktilise õpetusena on olnud väga populaarne, aga lähemad määratlused jätavad tavaliselt soovida. [[Otsustuste tegemisetegemine]], [[järeldamine]], [[tunnetamine]], [[mõtlemine]] on liiga kitsad täiendid. Näiteks "praktiline õpetus õigest otsustuste tegemisest" on liiga kitsas, sest sellest ei saa tuletada [[teaduslik tunnetus|teadusliku tunnetuse]] eesmärki. On küll tõsi, et mõtlemise eesmärk täitub täielikult alles teaduses, aga kõnealuse praktilise õpetuse eesmärgi jaoks on mõtlemine ainult vahend. Peale selle, niisuguste sõnastuste puhul läheksid loogika alla ka kõrvalised küsimused, näiteks kas [[koriander]] on mälule[[mälu]]le hea. Tõele lähemal on [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]]i sõnastus, mille järgi loogika on praktiline õpetus teaduslikust tunnetusest, sest siis tuleb uurida ainult seda, mis võib edendada just teaduslikku tunnetust. Samas aga ei nähtu siit selgelt, et see õpetus peab kehtestama reeglid teaduste piiritlemiseks ja ülesehitamiseks. Suurepäraseid mõtteid meie distsipliini piiritlemiseks on [[Bernard Bolzano]] raamatus "[[Wissenschaftslehre]]", kuid rohkem kriitilistes eeluurimustes kui veidras definitsioonis, mille järgi teadusfilosoofia ehk loogika on teadus, mis juhatab, kuidas teadusi otstarbekates õpikutes esitada.
