Kodeerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kodeerimine''' on [[Tekst|teksti]], sõnumi või [[Märk|märgi]] loomine [[Kood|koodi]] abil. Kodeerimine on ühes [[märgisüsteem]]is esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja [[Informatsioon|teabe]] (info) esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks (koodideks). TeavetTeave kodeeritakse enamasti hõlpsama töötlemise tarbeks (nt teadustekstides kasutatav viitamissüsteem), et seda näidata (skeem), mõtestada (dekonstruktsioon, konstruktsioon, tõlgendus), edastada, salvestada ja salvestadasäilitada. Vastassuunaline toiming – kodeeritud teabe tagasiteisendamine – on [[dekodeerimine]].
 
Sõltuvalt valdkonnast on kodeerimisel ka teisi tähendusi. Kodeerimine [[Infotehnoloogia|teabetehnikas]] on seotudteabe teisendamine kasutamise vormilt edastamise, salvestamise või automaatse töötlemise vormile ning ka andmete salastamisegasalastamine ehk [[Krüptograafia|krüpteerimisegakrüpteerimine]]. Kodeerimine on [[Semiootika|semiootikas]], [[Kirjandusteooria|kirjandus]]- ja [[Kultuuriteooria|kultuuriteoorias]] seotud (märgi, teksti, [[ideoloogia]] jms) lihtsustava tõlgendusega (alakodeerimisega[[alakodeerimine]]) või algsest suurema keerukuse omistamisega (ülekodeerimisegaülekodeerimine). Tõlkimisel sisu ja väljendusplaan kas kantakse üle ([[transponeerimine]]) või vahetatakse välja (rekodeerimine). Tekst ei kodeeri tähendust ühemõtteliselt nii, et seda saaks de- ja rekodeerida.
 
== Vaata ka ==