Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel

Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid [[Leipzig]]is, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane [[passioon]]ide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: [[Matteuse passioon|Matteuse]] ja [[Johannese passioon]]. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid [[Markuse passioon]]ist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osiosa:

Bachi üks peateostest – [[Missamissa h-moll]] – on sarnaselt [[Markuse passioon]]iga kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises [[missa (muusika)|missatsüklis]] teos sisaldab meisterlikke [[aaria]]id, [[duett]]e ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile.<ref>Siitan, lk 243</ref>

Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige [[orel]]ivirtuoosi ja -hindajana, kirjutas mõistagi suurel hulgal orelimuusikat. Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili ([[Johann Pachelbel|Pachelbel]], [[Johann Jakob Frohberger|Froberger]], millest takellest kuulis venna juures õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: [[Dietrich Buxtehude|Buxtehudelt]] ja [[Johann Adam Reinken|Reinkenilt]]. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses – Tokaatatokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.–1706. aasta [[Lübeck]]i reisi, kus oli eesmärgiks kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. [[Arnstadt]]i ja [[Mühlhausen]]i perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste tagasihoidlikumat muusikalist kujundamist. Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud [[Weimar]]is, kus sealne lossikirik andis heliloojaheliloojale ideedeletäieliku täielikuideelise vabaduse. TutvusedTutvus [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] muusikaga lisasidlisas nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia [[kontsert (barokk)|kontserdi]] väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam oreliga seotud, seepärast on hilisemas elus oreliteoste osakaal marginaalne.<ref>Siitan, lk 244–245</ref>

Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. [[Köthen]]is aitas ilmaliku instrumentaalmuusika kirjutamisele kaasa ka seal valitsenud ning kirikus kunstmuusikat tauninud [[kalvinism]]. Peamised žanrid, milles Bach orkestriteoseid kirjutas, olid [[Kontsert (barokk)|kontsert]] ja [[orkestrisüit|süit]]. Neist esimeses jäljendas ta [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] soolokontserdi vormi, kuid lisas sinna endale omase polüfoonia. Seega olid tema orkestrimuusikas kõik partiid võrdsed, igal pillil oli täita justkui solisti roll. [[1721]]. aastal kogus Bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need pühendusega Brandenburgi markkrahvile. Kuigi kontserte Brandenburgi õukonnas kunagi ei esitatud, osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama [[Brandenburgi kontserdid|Brandenburgi kontsertideks]]. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks [[klavessiin]], mistõttu peetakse seda muuhulgasmuuseas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema [[viiulikontsert|viiulikontserdid]], neist tuntuim on [[Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043|Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja ''basso continuo'''le, d-moll (BWV 1043)]]. Paljudest viiulikontsertidest kirjutas Bach [[Leipzig]]is ka töötlused [[klavessiin]]ile ja orkestrile. Kui Bachi kontsertides on tunda tugevaid [[itaalia]] barokkmuusika mõjutusi, siis neljas säilinud orkestrisüidis on helilooja jäljendanud [[Prantsusmaa|prantsuse]] muusikat. Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõik nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis [[avamäng]] (''ouverture''). Ülejäänud osadeksosad on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "[[Badinerie]]" 2. süidist ja "[[Aaria (Bach)|Aaria]]" (tuntud ka ingliskeelse nimega "Air") 3. süidist.<ref>Siitan, lk 248–249</ref>

:[[Matteuse passioon]];

:[[Johannese passioon]].

:"[[Jõuluoratoorium]]", (BWV 248;)

:"[[Lihavõtteoratoorium]]", (BWV 249;)

:"[[Taevaminekuoratoorium]]", (BWV 11.)

:"Ein feste Burg ist unser Gott", (BWV 80, ("[[Üks kindel linn ja varjupaik (Bach)|Üks kindel linn ja varjupaik]]");

:"[[Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir]]", (BWV 131, ("Su poole sügavusest hüüan");

:"[[Gott ist mein König]]", (BWV 71, ("Jumal on mu kuningas");

:"[[Wie schön leuchtet der Morgenstern]]", (BWV 1, ("Nüüd paistab meile kaunisti").

:"[[Kohvikantaat]]", (BWV 211);

:"[[Talupojakantaat]]", (BWV 212).{{lisa viide}}

:"Inglise süidid" (6);

:"Prantsuse süidid" (6);

:"Partiitad"partiitad (6) (Itaalia süidid);

:"Itaalia kontsert" ja "Prantsuse avamäng" klavessiinile;

:"[[Hästitempereeritud klaviir]]" I ja II osa.;

:"Goldbergi variatsioonid".

*6 tšellosüiti.;

*"[[Fuugakunst]]", (BWV 1080.);

*"[[Muusikaline ohver]]", (BWV 1079.);

Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: Väikeseidväikesi prelüüde ja fuugasid, 2- ja 3-häälseid inventsioone; tantse, millest osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse".{{lisa viide}}

*"Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]], Mozartil seda, mida uuris [[Georg Friedrich Händel|Händel]], Händelil seda, mida uuris [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]], sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. SebS. Bachist!" [[Robert Schumann]] <ref>Geck, lk 183</ref>

*"Loovus on midagi enamat, kui olla lihtsalt teistsugune. Igaüks oskab mängida veidralt, see on lihtne. Mis on raske, on olla nii lihtne kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus." [[Charles Mingus]]<ref>http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach.html</ref>

*"Niipea, kui ma hakkasin mõistma Bachi muusikat, tahtsin ma saada pianistiks. Bach pani mind, minu elu muusikale pühenduma, tema oli see õpetaja, kes mulle seda maailma esitles." [[Nina Simone]]<ref>http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach_2.html</ref>

* [[Albert Schweitzer]] "Johann Sebastian Bach. Vorrede von [[Charles Marie Widor]]". Wiesbaden, Breitkopf & Härtel 1908/1936. 792 s.lk ISBN 3-7651-0034-X

* [[Johannes Jürisson]] "Palestrinast Bachini". Eesti Raamat, 1966.

* [[Douglas R. Hofstadter]] "Gödel, Escher, Bach". Vintage Books, 1980.

* Helmuth Rilling [http://oregonbachfestival.com/digitalbach/bminor/ Missamissa h-moll] BWV 232 (Flash)

* [https://opengoldbergvariations.org/ "Goldbergi variatsioonid" BWV 988], Kimiko Ishizaka esitus, avalik omand.

* [https://www.welltemperedclavier.org/ "Das wohltemperierte Klavier" I],Kimiko Ishizaka esitus, avalik omand.