Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
vigu |
||
64. rida:
==Looming==
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana<ref>Geck, lk 21–22</ref> ning kapellmeistrina<ref>Geck, lk 143</ref>, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi
===Kammermuusika===
[[Pilt:BWV1001-cropped.jpg|pisi|Viiulisonaadi nr 1
[[Kammermuusika]]t kirjutas Bach peamiselt [[Köthen]]is ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: [[partiita]]d (itaalia süidid) ja [[sonaat|sonaadid]] [[viiul]]ile, [[süit|süidid]] [[tšello]]le ja sonaat [[flööt|flöödile]]. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus [[Leipzig]]is kirjutatud "[[Muusikaline ohver]]" ja "[[Fuugakunst]]". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu.<ref>Siitan, lk 249–250</ref>
===Kantaadid===
Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on [[kantaat]]idel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti [[Dietrich Buxtehude]] eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach [[Leipzig]]is. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja.<ref>Siitan, lk 241</ref> Lisaks neile kirjutas ta veel ilmalikke kantaate, millest säilinud on 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks (näiteks kantaat "Tönet, ihr Pauken! Erschallet, Trompeten!" (BWV 214) on kirjutatud Saksi kuurvürstinna ja Poola kuninganna sünnipäevaks) või pühendatud erinevatele isikutele (näiteks kantaadi "Schwingt freudig euch empor"
===Klaviirimuusika===
|