Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
24. rida:
===Ohrdruf (1695–1700)===
[[Pilt:Bachohrdruf.jpg|pisi|Õpilaste nimekiri Ohrdrufi lütseumis, Bachi nimi on teises nimekirjas neljas]]
Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas [[Johann Pachelbel]]i, kelle juures ta ise õppinud oli, [[Johann Jakob Froberger]]i ja [[Dietrich Buxtehude]] loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase [[Lorenz Christoph Mizler]]i kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumislütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muu hulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach.<ref>Geck, lk 14–17</ref>
 
===Lüneburg (1700–1702)===
Sajandivahetuseks jäi Bachile venna Ohrdrufi korter väikeseks, kuna viimane oli äsja saanud isaks. Lisaks sellele ei saanud Bach enam tasuta haridust lütseumis.<ref>Geck, lk 16</ref> Ohrdrufi lütseumi kantor soovitas tal minna koos [[Georg Erdmann]]iga [[Lüneburg]]i Miikaeli kloostrisse, andes neile selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach kooris laulmise eest väikeseväikest tasu. Kooriga sai ta laulda kõigil jumalateenistustel, tutvudes nii Põhja-Saksamaa tollase muusikakultuuriga.<ref>Geck, lk 17</ref> Lisaks sellele sisaldas Miikaeli kloostri raamatukogu ühte suurematest tolleaegsetest muusikakäsikirjade kogudest Saksamaal.<ref>Geck, lk 18</ref> On võimalik, et häälemurde saabudes oli Bach sealses kloostris abiorganist. Vahetevahel reisis ta Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti [[Johann Adam Reinken]]it, ning [[Celle]]sse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat ja vahetevahel ka Lüneburgi külastavat kapelli. Viimane mängis suures osas prantsuse muusikat, tänu millele õppis Bach ka seda tundma.<ref>Geck, lk 19</ref> Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist [[1702]]. aasta ülestõusmispühade eel.<ref>Geck, lk 21</ref>
 
===Weimar (1703–1704)===
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega [[Weimar]]is sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitavigav tööamet oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist.<ref>Hubov, lk 22</ref>
 
===Arnstadt (1704–1707)===
[[Arnstadt]]is töötas Bach [[Johann-Sebastian-Bach-Kirche|Uue kiriku]] organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikudkorralik 84 [[kulden|kuldnat]]. Bachile oli aga veel rohkem meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku orel täiesti uus.<ref>Hubov, lk 23</ref> Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus, samuti ei laabunud tal töö viletsa kirikukooriga.<ref>Hubov, lk 24</ref> [[1705]]. aastal tegi ta õppereisi [[Lübeck]]isse, et kuulata [[Dietrich Buxtehude]] orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis [[Lübeck]]is lubatud nelja nädala asemel neli kuud. Kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti, siis heideti talle ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui ka keerulisi ja liiga pikki orelisoolosid, mis kogudust ärritasid. Varsti pärast seda Bach Arnstadtist ka lahkus.<ref>Geck, lk 23–24</ref>
 
===Mühlhausen (alates 1707)===
[[Pilt:Mühlhausen (Thüringen) um 1650.jpg|pisi|Mühlhausen aastal 1650]]
Bach töötas ühe aasta [[Mühlhausen/Thüringen|Mühlhausen]]is [[Divi-Blasii-Kirche (Mühlhausen)|Blasiuse kiriku]] organistina. Sealsed tingimused polnud aga kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti<ref>Hubov, lk 32</ref>, linnas valitsenud [[pietism]] taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävineshävis osa linnast, laostas MühlhausenitMühlhauseni majanduslikult.<ref>Siitan, lk 232–233</ref> Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Mühlhausenis elades abiellus ta [[Maria Barbara Bach]]iga. Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" ("Actus tragicus") BWV 106<ref>eesti k: "Jumala aeg on kõige parem aeg..."; Geck, lk 33</ref>, "Christ lag in Todes Banden" BWV 4<ref>eesti k: "Kristus oli surma kütkeis", Geck, lk 33</ref>, "Gott ist mein König"<ref>eesti k: "Jumal on mu kuningas"; Geck, lk 28</ref> ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131<ref>eesti k: "Su poole sügavusest hüüan"; Geck, lk 33</ref>.
 
===Weimar (1708–1717)===
[[Pilt:Schlosskirche Weimar 1660.jpg|pisi|Weimari lossikirik]]
[[Weimar]]is sai Bach sealse hertsog [[Wilhelm Ernst (Sachsen-Weimar)|Wilhelm Ernsti]] õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis [[klavessiin]]i, [[viiul]]it ja [[vioola]]t.<ref>Geck, lk 36</ref> Weimaris olles kandideeris ta ka [[Halle]] Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellestkohast, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele.<ref>Geck, lk 37</ref> Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe [[kantaat|kirikukantaadi]]. Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad. Hertsog Wilhelm Ernsti ja tema vennapoja Ernst Augusti võimuvõitlusse kaasati teiste hulgas ka muusikud. Hertsog keelas ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades karistusega. Nii ka läks: kui Bach [[1717]]. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse.<ref>Geck, lk 38</ref> Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega [[Wilhelm Friedemann Bach|Wilhelm Friedemann]] ([[1710]]) ja [[Carl Philipp Emanuel Bach]] ([[1714]]).{{lisa viide}}
 
[[Weimar]]is kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku [[Antonio Vivaldi]] loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile.<ref>Siitan, lk 233</ref>