Õigusriik: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}}

[[Fail:Countries by adherence to the Rule of Law (2017–18).png|pisi|Territoriaalriigid, hinnatuna õigusriigi põhimõtte kehtestamise ja selle järgimise ulatuse põhimõttel.]]

 

Õigusriigi ühiskonnakorralduse aluseks on põhiseadus, mis sätestab [[Võimude lahusus|võimude lahususe]] ulatuse ning määrab erinevate [[Institutsioon|institutsioonide]] rollid, õigused, kohustused ja vastutuse. Õigusriik on reeglina edukas ja jätkusuutlik, kui seda valitseb [[meritokraatia]]. Kuigi [[Territoriaalriik|territoriaalriigis]] kehtestatud õiguskord on sätestatud kodanikkonna domineeriva osa huvidest lähtudes ja kaitseb seda, võib seda siiski nimetada õigusriigiks, kui ka [[Kapital|kapitali]] valitsev ja võimu teostav [[eliit]] peab alistuma ja järgima kirjalikult sätestatud õiguskorrale. Õigusriik on toimiv, kui selles on sõltumatu kohtuinstitutsioon, mis hindab millise vaidleva osapoole tegevus järgis sätestatud õiguskorda. Õigusriik tähendab õiglast, sõltumatut ja erapooletut kohtumõistmist.<ref>{{Netiviide|autor=Julia Laffranque|url=https://arvamus.postimees.ee/7356851/julia-laffranque-mis-siis-ikkagi-juhtus-poola-oigusriigiga?fbclid=IwAR1UJyfB6c70FpMLfH0d7BlUi9hC_YdNUs6x72lO1UCCGSGlsLbo6AjAzHY|pealkiri=Mis siis ikkagi juhtus Poola õigusriigiga?|väljaanne=Postimees|aeg=10.09.2021}}</ref>

Õigusriigi kontseptuaalse aluse sõnastas saksa filosoof [[Immanuel Kant]] (1724–1804) oma raamatus „Kommete metafüüsika“ (Metaphysik der Sitten) aastal 1797.<ref>Hayek, Friedrich (1960). The Constitution of Liberty. London: Routledge & Kegan Paul. pp. 196–7.[https://en.wikipedia.org/wiki/The_Constitution_of_Liberty]</ref> Kant ei kasutanud küll oma töödes seda sõna, kuid võrdles nendes ideaalse põhiseadusega riiki (Republik) valitseva riigikorraldusega (Staat).<ref>Heuschling, Luc (2002). ''État de droit, Rechtsstaat, Rule of Law'' (in French). Paris: Dalloz. pp. 54–5.</ref> Oma töös rõhutas Kant põhiseaduse ülimuslikkust, mis paneb aluse üldisele riigikorraldusele ja kindlustab ühiskonna jätkusuutlikkust. Ta leidis, et valitsus peab looma rahuliku elukeskkonna ja hoidma seda, sest vaid nii on võimalik tagada igale inimesele eneseteostuse võimalus ning kindlustada rahva õitseng.<ref>Reiss, Hans, ed. (1971). ''Kant's Political Writings''. Translated by H.B. Nisbet. Cambridge: Cambridge U.P. pp. 79, 117–18.</ref>

 

 

Õigusriigi mõiste sõnastas Carl Theodor Welcker (1790-1869) 1813. aastal.<ref>Welcker, Karl Theodor (1813). ''Die letzten Gründe von Recht, Staat und Strafe''. Giessen.</ref>

''"Riik peab olema õigusriik, see on uue aja arengupüüdluste tõelisus ja samal ajal ka loosung. Ta peab õigusega täpselt määrama oma mõju piirid ja teed, samuti kodanike vabaduse sfääri, ning sellest vääramatult kinni pidama. Kõlbelisi ideid ei tohi riik sundkorras rohkem teostada ega peale sundida, kui seda võimaldab õigussfaär. See on "õigusriigi" mõiste ..."'' <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hattenhauer, Hans|pealkiri=Euroopa õigusajalugu|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Juura|lehekülg=678-687}}</ref>

 

 

=== '''Prantsusmaa''' ===

 

=== '''Inglismaa''' ===

Inglise õigusriigi (Rule of Law) kontseptsioonile pandi alus juba [[Magna Carta]] lepinguga 1215 aastal, millega Lordide kojast sai ühtlasi kõrgeim kohtuinstants ning kujunes välja arusaam, et üksikisiku õigusi kaitseb kohus ja parlament. Kuid Kuningapingi kohtu (Common Law) kõrvale tekkis veel Kantslerikohus (Equity) ning siis veel erikohtud kolooniate, merelaevastiku ja kiriku õigusasjade jaoks, mis kõik keeldusid vastastikku üksteise otsuste tunnustamisest. Nii oligi [[Charles Dickens|Charles Dickensil]] (1812-1870) piisavalt põhjust kurta armutu, keerulise ja kuluka kohtupidamise üle, mis oli avatud üksnes rikastele ning juba ammu kaotanud silmist õiguse ja õigluse.

 

 

''"Inglasi valitsetakse õigusega ja ainult sellega; meil võib inimest karistada õigusrikku­mise eest ja mitte ühelgi teisel põhjusel."''

19. sajandi lõpus hakkas Karl Marx selgitama oma seltsimeestele, et õigus on üksnes pealisehitis majanduslike suhete kohal, formaliseeritud poliitiline võim, midagi ebareaalset ja kaduvat. Kodanlikult õiguselt tuli kiskuda auväärsuse mask ja paljastada selle omavoliline olemus. Lõpuks pidi kätte jõudma aeg, mil võim ja õigus lähevad töölispartei kätesse, kes käsutab neid hoobadena progressi teostamisel. Eelkõige Venemaal, Lääne-Euroopas aga Prantsusmaal, unistati lõplikult õigusest vabastatud ühiskonnast.

 

 

1891. aastal seisis Pariisis üks selline revolutsionäär kohtu ees, kus ta paiskas vanale maailmale näkku oma süüdistused (Enzensberger, lk 204 jj):

 

=== 20. sajandi õigusriik ===

 

== Õigusriigi põhimõtted ==