Apollo kuumoodul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
TarmoK (arutelu | kaastöö)
P vikindamist + iw
1. rida:
{{vikinda}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
'''Apollo kuumoodul''' oli kahest osast koosnev kosmoseaparaat. Selle otstarve oli missiooni käigus kahe [[astronaut|astronaudi]] Kuu pinnale maandamine ja missiooni lõppedes orbiidile tagasi lennutamine. Sellele järgnes põkkumnine ülejäänud laevaga. Kuumoodul oli tervikuna 7 m kõrgune ja ligi 15 tonnise massiga kaheastmeline, nelja maandumis (õigemini kuundumis) jalaga aparaat. Alumine ehk laskumisaste oli vajalik aparaadi Kuule maandamiseks. Kuna Kuul puudub atmosfäär, oli ainus võimalus laskuda rakettmootoriga pidurdades. Laskumist alustati peale ülejäänud laevast eraldumist 110 km kõrguselt orbiidilt. Kuundumisalaks valiti mingi sile ala, mis ei tohtinud olla kive täis. Esimene mehitatud kuumoodul(Kotkas) kuundus Vaikuse mere pinnal, mis oli sile tolmune ala. Laskumisaste kasutas kütteks Aerozine-50 ja dilämmastiktetraoksiidi (N2O4)segu. Kütet oli tal kokku 10334 kg. Uurimisretke lõppedes kasutati laskumisastet tõusuastme stardiplatvormina ja ta jäi Kuu pinnale maha. Ülemine ehk tõusuaste oli veidi väiksema massiga kui laskumisaste ja oli vajalik meeskonna viimiseks tagasi Kuu orbiidile. Ühtlasi oli ka tõusuaste paar päeva Kuul viibivate astronautide elamiskoht. Selle sees said nad oma skafandrid seljast võtta, einestada ja magada. Meeskonnaruum oli pisike kunku, mille ruumala oli umbes 6,65 m3 ja sisaldas igasugu juhtimisaparatuure ning pardaarvutit, mille võimsust saab isegi võrrelda tänapäevase taskuarvutiga. Missiooni lõppedes käivitati tõusumootor ja moodul lendas koos meeskonnaga ning kaasavõetud pinnaseproovidega tagasi 110 km kõrgusele orbiidile. Järgnes põkkumine orbiidil tiirleva emalaevaga ja pinnaseproovide ümberlaadimine. Enne tagasilendu Maale jäeti kuumooduli ülaaste orbiidile ja see kukkus mõne päeva pärast Kuu pinnale puruks.
 
'''Apollo kuumoodul''' oli [[USA]] kahest osast koosnev [[kosmoseaparaat]] mille otstarve oli missiooni käigus kahe [[astronaut|astronaudi]] [[Kuu]] pinnale maandamine ja missiooni lõppedes [[orbiit|orbiidile]] tagasi lennutamine. Sellele järgnes põkkumine ülejäänud laevaga.
 
Kuumoodul oli tervikuna 7 m kõrgune ja ligi 15 tonnise massiga kaheastmeline, nelja maandumis (õigemini kuundumis) jalaga aparaat. Alumine ehk laskumisaste oli vajalik aparaadi Kuule maandamiseks. Kuna Kuul puudub [[atmosfäär]], oli ainus võimalus laskuda [[rakettmootor]]iga pidurdades. Laskumist alustati peale ülejäänud laevast eraldumist 110 km kõrguselt orbiidilt. Kuundumisalaks valiti mingi sile ala, mis ei tohtinud olla kive täis. Esimene mehitatud kuumoodul (Kotkas) kuundus [[Vaikuse meri|Vaikuse mere]] pinnal, mis oli sile tolmune ala. Laskumisaste kasutas kütteks Aerozine-50 ja [[dilämmastiktetraoksiid]]i (N<sub>2</sub>O<sub>4</sub>) segu. Kütet oli tal kokku 10 334 kg.
 
'''Apollo kuumoodul''' oli kahest osast koosnev kosmoseaparaat. Selle otstarve oli missiooni käigus kahe [[astronaut|astronaudi]] Kuu pinnale maandamine ja missiooni lõppedes orbiidile tagasi lennutamine. Sellele järgnes põkkumnine ülejäänud laevaga. Kuumoodul oli tervikuna 7 m kõrgune ja ligi 15 tonnise massiga kaheastmeline, nelja maandumis (õigemini kuundumis) jalaga aparaat. Alumine ehk laskumisaste oli vajalik aparaadi Kuule maandamiseks. Kuna Kuul puudub atmosfäär, oli ainus võimalus laskuda rakettmootoriga pidurdades. Laskumist alustati peale ülejäänud laevast eraldumist 110 km kõrguselt orbiidilt. Kuundumisalaks valiti mingi sile ala, mis ei tohtinud olla kive täis. Esimene mehitatud kuumoodul(Kotkas) kuundus Vaikuse mere pinnal, mis oli sile tolmune ala. Laskumisaste kasutas kütteks Aerozine-50 ja dilämmastiktetraoksiidi (N2O4)segu. Kütet oli tal kokku 10334 kg. Uurimisretke lõppedes kasutati laskumisastet tõusuastme stardiplatvormina ja ta jäi Kuu pinnale maha. Ülemine ehk tõusuaste oli veidi väiksema massiga kui laskumisaste ja oli vajalik meeskonna viimiseks tagasi Kuu orbiidile. Ühtlasi oli ka tõusuaste paar päeva Kuul viibivate astronautide elamiskoht. Selle sees said nad oma [[skafander|skafandrid]] seljast võtta, einestada ja magada. Meeskonnaruum oli pisike kunku, mille ruumala oli umbes 6,65 m3 ja sisaldas igasugu juhtimisaparatuure ning pardaarvutit, mille võimsust saab isegi võrrelda tänapäevase taskuarvutiga. Missiooni lõppedes käivitati tõusumootor ja moodul lendas koos meeskonnaga ning kaasavõetud pinnaseproovidega tagasi 110 km kõrgusele orbiidile. Järgnes põkkumine orbiidil tiirleva emalaevaga ja pinnaseproovide ümberlaadimine. Enne tagasilendu Maale jäeti kuumooduli ülaaste orbiidile ja see kukkus mõne päeva pärast Kuu pinnale puruks.
==Kuumooduli põhiandmed==
 
==Kuumooduli põhiandmed==
 
==Tõusuaste==
15. rida ⟶ 18. rida:
*Täitegaas:Puhas hapnik,rõhuga 33 kPa
*Vesi:2 x 19,3 kg mahutit
*Kütus:Aerozine-50/N2O4N<sub>2</sub>O<sub>4</sub>
*Kütuse mass:2640 kg
*Tühimass:2030 kg
*Vooluallikas:2 x 296 Ah hõbe-tsink aku
 
 
==Laskumisaste==
27. rida ⟶ 29. rida:
*Kuundumisjalgade läbimõõt:9,4 m
*Vesi: üks 151 kg paak
* Kütus: Aerozine-50/N2O4N<sub>2</sub>O<sub>4</sub>
*Kütuse mass:8165 kg
*Vooluallikad:4 x 400 Ah hõbe-tsink aku
 
 
Kuumooduleid ehitati kokku 15. Kolme viimast neist ei kasutatud ja nad on praegu eksponaadid erinevates aeronautika-ja kosmonautikamuuseumides üle Ameerika.
 
[[Kategooria:Kosmoseaparaadid]]
 
 
[[bg:Космически кораб Аполо]]
[[cs:Apollo (kosmická loď)]]
[[de:Apollo (Raumschiff)]]
[[en:Apollo spacecraft]]
[[es:Nave Apollo]]
[[eo:Apollo (kosmoŝipo)]]
[[lb:Apollo (Raumschëff)]]
[[hu:Apollo űrhajó]]
[[pt:Nave Apollo]]
[[ro:Astronava Apollo]]
[[ru:Аполлон (КА)]]
[[sk:Apollo (kozmická loď)]]