Redaktsioon: 29. november 2021, kell 14:33 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 890 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2021, kell 17:37 redigeeri eemalda Elmar värs (arutelu \| kaastöö) 682 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: == Ajalugu == Lepitustegevus loodi 1958. aastal Saksamaa evangeelse kiriku [[sinod]]i poolt, kui mittetulundusühing. Ühingu eellugu ulatub Kolmanda Riigi aegadesse, kui sündis natsirežiimile vastanduv nn. Tunnistuskirik (Bekennende Kirche), mille mitmed liikmed rajasid hiljem lepitustegevuse. 1954. aastal kutsus endine Tunnistuskiriku liige [[Lothar Kreyssig]] Leipzigi kirikupäeval esimest korda üles ~~lepitusteenistuse~~lepitustegevuse loomiseks. Tema pöördumine jäi aga esialgu tagajärjeta. 26.-30.aprillil 1958 kogunes evangeelse kiriku sinod Saksamaal vaheldumisi [[Spandau]]s (Lääne-Berliin) ja [[Weißensee linnaosa\|Weißensee]]s (Ida-Berliin). Sinodi viimasel päeval luges Lothar Kreyssig ette üleskutse asutada lepitustegevus. Samal õhtul kirjutasid üleskutsele alla mitmed sinodil osalenutest. Lepitustegevus asutati algselt üle-Saksamaalise organisatsioonina. [[Saksamaa lõhenemine]] ja [[Berliini müür]]i rajamine muutis aga koostöö võimatuks. Kahes Saksa riigis kujunes välja kaks organisatsiooni, millel oli ühine eesmärk, kuid praktilises töös erinevad prioriteedid. 8. rida: Lääne-Saksamaa lepitustegevuse töö algas 1959. aastal ehitusprojektide näol Hollandis ja Norras. Peagi järgnesid ka teised projektid teistes riikides. Vabatahtlikud aitasid sünagoogi ehitamisel [[Villeurbanne]]'is ja lepituskiriku ehitamisel [[Taizé]]'s Prantsusmaal, lasteaia ehitamisel [[Skopje]]s, Jugoslaavias, niisutussüsteemi paigaldamisel [[Kreeta]]l, rahvusvahelise kohtumispaiga ehitamisel 1940. aastal Saksa lennuväe hävitatud [[Coventry katedraal]]is Suurbritannias. Töö Iisraelis algas 1961. aastal pärast seda, kui [[Adolf Eichmann]]i kohtuprotsessile järgnes [[kibuts]]i ehitusprojekt. Alates 1960ndate keskpaigast jäi ehitusprojekte vähemaks ja esile tõusid projektid näiteks mälestusmärkide ja sotsiaaltöö vallas. 1968. aastal sai ametlikuks nimeks Rahuteenistuse lepitustegevus (''Aktion Sühnezeichen Friedensdienste, ASF).''<ref>https://www.asf-ev.de/ueber-uns/geschichte/aktion-suehnezeichen-in-ost-und-west/</ref> [[SDV]] ~~lepitamistegevus~~lepitustegevus (ASZ) ei saanud pärast 1961. aastat müüri ehitamise tõttu enam vabatahtlikke Lääne-Euroopa projektidesse saata. Kuna SDV propageeris müüti “antifašistlikust riigist” ja keeldus võtmast vastutust natsionaalsotsialismi tagajärgede eest, piirdusid projektid esialgu vaid SDV ja kirikusisese alaga. 1962. aastal algas lepitustöö suvelaagrite ehitamise ja arendamisega, milles elasid ja töötasid kaks kuni kolm nädalat inimesed erinevatest riikidest. 1965. ja 1966. aastal said vabatahtlike rühmad koostöös [[Magdeburg]]i katoliku pastoraalse bürooga sõita endistesse natslikesse koonduslaagritesse [[Auschwitzi koonduslaager\|Auschwitzi]], Majdanekisse, [[Stutthofi koonduslaager\|Stutthofi]] ja Groß-Rosenisse. 1967. ja 1968. aastal ebaõnnestusid edasised reisid Poola Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia mälestuspaikadesse vaatamata kutsetele, kuna valitsus keeldus viisat andmast. Alles pärast viisavabaduse kehtestamist SDV, Poola ja Tšehhoslovakkia vahel 1972. aastal said idasaksa noored ja nüüd ka Poola ja Tšehhoslovakkia vabatahtlikud osaleda suvelaagrites Poolas ja SDV-s. 1979. aastal töötas rühm esimest korda [[Buchenwaldi koonduslaager\|Buchenwaldis]]. Nii toimusid mõned suvelaagrid väljaspool kirikut. Alates 1981. aastast suurendati nendes tööpiirkondades suvelaagrite arvu; näiteks endistes natslikes koonduslaagites Buchenwaldis, Sachsenhausenis, Ravensbrückis ja Mittelbau-Doras. Peaaegu kõigis SDV piirkondades osalesid lepitusrühmad juudi kalmistute hooldamises ja taastamises. Aastatel 1962–1992 osales suvelaagrites kokku üle 12 000 vabatahtliku.<ref>https://www.asf-ev.de/ueber-uns/geschichte/aktion-suehnezeichen-in-ost-und-west/aktion-suehnezeichen-nach-der-teilung-1961/</ref> Pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal ühendati kaks Saksa organisatsiooni. Säilitati kaks erinevat vabatahtliku teenistuse vormi – ASF pikaajaline vabatahtlik teenistus ning ASZ lühiajaline vabatahtlik teenistus ja suvelaagrid. Teenistus saadab praegu umbes 180 vabatahtlikku aastas riikidesse, mis on natsirežiimi all eriti kannatanud või kus elab holokausti üleelanuid: Valgevene, Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Suurbritannia, Iisrael, Holland, Norra, Poola, Venemaa, Tšehhi, Ukraina ja USA. Enamik vabatahtlikest on 18–27-aastased noored. Paljudel juhtudel võib vabatahtlikku teenistust tunnustada ka [[Euroopa vabatahtlik teenistus\|Euroopa vabatahtliku teenistuse]] või vabatahtliku sotsiaalaastana.<ref>https://www.asf-ev.de/fileadmin/Redaktion/Dateien/Publikationen/Jahresberichte/ASF_Jahresbericht_2020.pdf</ref> == Viited ==

Rahuteenistuse lepitustegevus (Aktion Sühnezeichen): erinevus redaktsioonide vahel