Naivism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
 
===Henri Rousseau===
[[File:Henri Rousseau „Unenägu“,- 1910Le Rêve - Google Art Project.pngjpg|thumb|Henri Rousseau „Unenägu“, 1910]]
Prantsuse naivist [[Henri Rousseau]] (1844–1910) hakkas tõsisemalt maalima 40ndates eluaastates. 49-aastaselt jäi ta tolliametniku ametilt pensionile, et täiskohaga kunstnik olla. Iseõppinud kunstnikuna on Rousseau enim tuntud oma džunglistseenide poolest, hoolimata sellest, et ta ei lahkunud kunagi Prantsusmaalt ning seega ei näinud ka kunagi džunglit. Inspiratsiooni ammutas ta lasteraamatutest ja Pariisi botaanikaaedadest. Ta väitis, et leiutas uue „portree-maastiku“, kus ta esmalt maalis stseeni ning seejärel kujutas esiplaanil inimest või looma. Sellel põhjusel tundusid tema maalid tihti lamedad ja lapselikud ning kuigi tänapäeval seda kiidetakse, siis tolleaegsed kriitikud pigem halvustasid ja naeruvääristasid Rousseau stiili. Kubiste aga köitis Rousseau kunsti siirus, esemelisus, fantaasiaküllus ning kõikide objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. Rousseau mõjutas paljusid avangardikustnikke, nagu [[Pablo Picasso]]t või [[Jean Hugo]]d, ning [[sürrealism|sürrealiste]], kes võtsid teoste loomisel kasutusele kunstniku vabadustunde ja instinktiivse lähenemise kompositsioonile.
 
34. rida:
===Paul Kondas===
Eesti tuntuim naivistlik kunstnik on [[Paul Kondas]] (1900–1985). Kondase maalid valmisid aastatel 1956–1981 sõltumata professionaalse kunsti arengust. Tema eluajal ei toimunud Kondase sünnilinnas Viljandis küll ühtegi tema isikunäitust, kuid pärast kunstniku surma ostis linn ära kõik temast maha jäänud maalid ning rajas 2003. aastal naivismi ja autsaider-kunstiga tegeleva [[Kondase keskus]]e. Paul Kondasel oli oma eluajal palju huvialasid. Ametilt oli ta kooliõpetaja, kuid lisaks ka kirjutas, lavastas ja kujundas ta lastele teatrietendusi, mängis mitmeid pille ning juhatas ka kooli orkestrit. Lisas tegeles Kondas ka luule, fotograafia, jahinduse ja kalastamisega. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema pensionieas. Kondase maalid olid naivistidele omaselt innukalt jutustavad. Tema töödel võib kohata kummalisi karaktereid, tavatuid seoseid, veidraid poose ja koomilisi ilmeid. Kondase tuntuimaks maaliks võib pidada 1965. aastal valminud „[[Maasikasööjad|Maasikasööjaid]]“.<ref>{{Cite web|url=https://kumu.ekm.ee/syndmus/maasikasoojad-paul-kondase-naivistlikud-maalid/|title=Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid|website=Kumu kunstimuuseum}}</ref>
[[File:Paul Kondas „Maasikasööjad“, 1965.png|thumb|left|Paul Kondas „Maasikasööjad“, 1965]]
 
== Viited ==