Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
[[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas röntgenikiirguse eelpool nimetatud teadlastest sõltumatult. Ta vaatles röntgenikiirgust esimest korda [[Würzburgi Julius Maximiliani Ülikool]]i füüsikainstituudis hilisel reede õhtul [[8. november|8. novembril]] [[1895]], kui teenindavat personali enam majas ei olnud. Elektronkiiretoru lähedal [[fluorestsents|fluorestseerus]] selle töötamise ajal [[baariumplaatinatsüaniid]]ist ekraan. Helendus ei lakanud ka siis, kui ta toru musta papiga kinni kattis. Järgnenud seitsme palavikulise nädala jooksul, mil Röntgen harva laborist lahkus, selgus, et põhjuseks on kiirgus, mis lähtub sirgjooni mööda gaaslahendustorust, see heidab varje, magnet ei kalluta seda kõrvale ja palju muud. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1895]] esitas Röntgen avaldamiseks töö "Über eine neue Art von Strahlen".<ref name="KMtSZ" /><ref name="3LsYx" />
Röntgeni teene on see, et ta sai vastavastatud kiirte tähtsusest kohe aru ning uuris neid esimesena teaduslikult. Röntgeni kuulsusele aitas kindlasti kaasa see, et ta tegi röntgeniülesvõtte oma abikaasa käelabast, mis sisaldus tema esimeses publikatsioonis röntgenikiirguse kohta. See kuulsus tõi talle [[1901]] [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]], kusjuures Nobeli auhinna komitee tõstis esile avastuse praktilist tähtsust. Röntgen nimetas oma avastuse '''X-kiirteks'''. X - sest ta ei teadnud, kas kiirgus on elektromagnetiline või aineosakestest koosnev.
Enne 1912 a niinimetatud [[Max von Laue]] eksperimenti (teostasid
Nimetus "röntgenikiired" pärineb [[anatoom]] [[Albert von Kölliker]]ilt, kes pani selle ette [[23. jaanuar]]il [[1896]]. Ajendiks oli Röntgeni esimene avalik ettekanne Köllikeri asutatud Würzburgi füüsika-meditsiiniseltsi ([[Physikalisch-medizinische Gesellschaft zu Würzburg]]) kutsel. Mõnes keeles, sealhulgas [[inglise keel]]es, on jäädud esialgse nimetuse juurde.
| |||