Vikipeedia

Flandria: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Palon Taavi (arutelu | kaastöö)
60 muudatust
Link
PResümee puudub
1. rida:
{{Provints
| nimi = Flandria
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = hollandi | Vlaanderennimi1 |= Vlaanderen
| omakeelne_nimi_2nimi2_keel = prantsuse | Flandrenimi2 |= Flandre
| omakeelne_nimi_3nimi3_keel = saksa | Flandernnimi3 |= Flandern
| lipu_piltlipp = [[Pilt:Flag of Flanders.svg|150px|border]]
| lipu_link = [[Flandria lipp]]
| vapp = Vlaanderen wapen.svg
| vapi_pilt =
| vapi_link = [[Flandria vapp]]
| pindala = 13 52213522
| elanikke = 6 552 967 (2018)
| keskuse_nimetus = Keskus
| keskuse_nimi = [[Brüssel]]
| ametlik_keel = [[hollandi keel|hollandi (flaami)]]
| asendikaardi_pilt = Flanders (Belgium) location.svg
| asendikaart = Belgia
}}
 
'''Flandria''' on [[Belgia]] [[1. järgu haldusüksus]], üks kolmest piirkonnast. Asub Belgia põhjaosas.
 
Piirkonnas on ülekaalus [[hollandi keel]]e kõnelejad.
 
== Haldusjaotus ==
Flandria halduskeskus on [[Brüssel]].
 
27. rida:
[[Pilt:VlaanderenProvincies.png|pisi|vasakul|Flandria provintsid]]
| style="padding-left:0em;" valign="top" |
Flandria jaguneb viieks [[provints (Belgia)|provintsiks]]iks:
# [[Antwerpeni provints]]
# [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]]
# [[Ida-Flandria provints]]
# [[Flaami BrabantBrabandi provints]]
# [[Lääne-Flandria provints]]
|}
 
== Ajalugu ==
Ajalooline Flandria piirkond on tänapäeval jaotatud [[Prantsusmaa]] [[Nordi departemang|Nordi departemangu]]u, [[Belgia]] [[Ida-Flandria]] ja [[Lääne-Flandria]] ning [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigi]], [[Holland]]i [[Zeelandi provints]]i vahel.
 
Flandria oli asustatud eelajaloolisel ajal. Rauaajal moodustas [[Kemmelberg]] olulise keldi asustuse. Julius Caesari ajal olid asukad osa [[belgid]]est, mis on kõigi [[Gallia]] põhjaosas elavate keldi ja germaani hõimude ühisnimetus. Flandrias olid nendeks [[menapid]], [[morinid]], [[nervid]] ja [[atrebaadid]].
44. rida:
Rannikule ja [[Schelde]] alale ilmusid järk-järgult saksi hõimud. ''Saksid'' oli roomlaste jaoks üldmõiste ning sisaldas [[Anglid|angleid]], [[Saksid|sakse]], [[Jüüdid|jüüte]] ja eruleid. Rannikukaitse ümber Boulogne'i ja [[Oudenburg]]i (''Litus Saxonicum'') jäi tegutsema kuni umbes aastani 420. Neid linnuseid mehitasid Saksi sõdurid.
 
Oma emamaalt [[toksandrid|ToxandriaToxandriast]]st laienesid [[Saali frangid]] edasi Rooma riiki. Esimese rünnaku atrebaadide maale tõrjus aastal 448 Vicus Helena. Kuid pärast Rooma kindrali [[Aëtius]]e mõrva aastal 454 ja Rooma keisri [[Valentinianus III]] mõrva aastal 455 ei kohanud Saali frangid enam vastupanu. [[Duisburg]]ist lähtunud kuningas [[Chlodio]] vallutas [[Cambrai]] ja [[Tournai]] ning jõudis [[Somme'i departemang|Somme'ini]]. Pärast tema surma kujunes kaks Saali kuningriiki. [[Childerich I|Childerich]] on aastal 463 üles tähendatud kui Tournai kuningas ja Rooma liitlane [[Läänegoodid|läänegootide]] vastu. Ta oli ka [[Gallia Belgica]] provintsi haldur. Tema poeg [[Chlodowech I]] vallutas aastast 486 alates kogu Põhja-Prantsusmaa.
 
=== Keskaeg ===
58. rida:
6. sajandi lõpus ja 7. sajandil tekkis uus sissevool läänepoolsest [[Pas-de-Calais' departemang|Pas-de-Calais'st]]. See ala oli [[germaniseerimine|germaniseeritud]] 5. sajandil ning [[saksid]]e ja [[frangid|frankide]] järglased olid asunud tulevastesse Flandria ja [[Brabanti hertsogkond]]adesse. Tulid ka uued grupid germaani asunikke [[Madalmaad]]est ja [[Saksamaa]]lt. Nende uued asualad said sageli oma germaani juhtide nime, millele lisatud ''-inga haim''. ''-inga haim'' tähendas 'hõimu X asustust'. Näiteks: [[Petegem]] tulenes ''Petta-inga-haim'ist'', mis tähendas 'petta hõimu asustust'.
 
Flandria kolonisatsioon ja germaniseerimine leidsid aset peamiselt 6. ja 7. sajandil. 7. sajandiks oli rahvaarv tõusnud piisavalt, et alustada religioosse, sõjalise ja haldusliku infrastruktuuri üleseshitusega. Keelevaldkonnas stabiliseerus olukord nii, et 8. sajandil võis tekkida suur [[Kakskeelsus|kakskeelne]] piirkond lineaarse [[keelepiir]]iga. [[Pas-de-Calais]]'s, mis oli kaua aega tihedalt asustatud, tekkis keelebarjäär 6.-7. sajandil, kuid 9. sajandil algas [[Romaniseerimine|romaniseerimisromaniseerimisliikumine]]liikumine, mis on jätkunud tänapäevani.
 
Ristiusustamise katsed 6. sajandil piiskoppide, nagu [[Eleutherius Tournaist|Eleutherius]] ja [[Vedastus]], poolt nurjusid suuresti. Seega kasutati 8. sajandil erinevat strateegiat. Uus ristiusustamise katse tehti kuningas [[Dagobert I]] mõjul. Ta nimetas mitu pühendunud misjonäri oma kuningriigi lõunaosadest oma kuningriigi kuninglikesse valdustesse põhjaosas. Misjonärid said ülesande asutada siin kloostreid, mis pidid teenima kui [[kristlus]]e keskused paganlikus piirkonnas. Nendest keskustest alustati kohaliku elanikkonna kristlusse pööramist.
 
Aastal 649 asutas [[Audomar]] kloostri [[Saint-Omer|SithiuSithius]]s ([[Saint-Bertini klooster]]) ja aastal 680 asutas [[Aubertus]] [[Arras]]i lähistel [[Saint-Vaasti klooster|Saint-Vaasti kloostri]]. Elanikkonna ristiusustamine oli peamiselt misjonäride, nagu [[Amandus]] ([[Saint-Bavoni toomkirik|Saint-Bavoni klooster]] ja [[Saint-Pierre'i klooster (Gent)|Saint-Pierre'i klooster]] Gentis) ja [[Eligius]] (ranniku piirkond ja [[Antwerpen]]), töö. Oma eluloos mainis Eligius esmakordselt sõna 'Flandria', kui ta tegi 650. aasta paiku alal ringkäiku.
 
7. sajandil loodi Flaami territooriumidel esimesed ''[[Gau (haldusüksus)|gaugaud]]d'' või ''pagid''. Gaud olid haldusüksused ''civitates'' jaoks. Gaud 7. kuni 8. sajandini moodustasid aluse Flandria krahvkonnale. ''[[Tournaigau|Pagus Tornacensis]]'' dateeritakse umbes aastast 580 ja 7. sajandist teame me ''pagus Cambracinsis'' aastast 663, ''pagus Taroanensis'' aastast 649 ja ''[[Brabantgau|pagus Bracbatensis]]'' sajandi lõpust. 8. sajandist teame me ''pagus Rodaninsis'' aastast 707, ''pagus Gandao'' 8. sajandi esimesest veerandist, ''pagus Mempiscus'' aastast 723 ja ''[[pagus Flandrensis]]'' umbes aastast 745. Viimaks arvestatakse ''[[pagus Austrebatensis]]'' ja ''pagus Curtracensis'' samuti Merovingide ''gaude'' hulka.
 
=== Karolingid ===
Aastal 751 õnnestus [[Karolingid]]est [[majordoomus]]tel Merovingid võimult eemaldada ja troon endile hõivata. Viimane Merovingist kuningas [[Childerich III]] pandi vangi hilisemasse [[Saint-Bertini klooster|Saint-Bertini kloostrisse]] Saint-Omeris ja tema pikad juuksed, kuningavõimu sümbol, lõigati maha.
 
[[Karl Suur]] järgnes oma isale [[Pippin Lühike]]sele Neustrias ja Austraasias ja pärast oma venna [[Karlmann (Frangi kuningas)|KarlmannKarlmanni]]i surma suutis ta kogu Frangi riigi taasühendada. Kuigi ta resideeris [[Aachen]]is, veetis ta enamuse ajast oma territooriumidel reisides. Aastal 811 kontrollis ta laevastikku, mille oli käskinud ehitada Boulogne'is ja Gentis kaitseks [[Viikingid|viikingite]] rünnakute vastu.
 
Tulevase Flandria piirkond oli majanduslikust seisukohast õitsev piirkond, rea sadamatega piki [[Schelde]] jõge: [[Gent]], [[Tournai]], [[Valenciennes]], [[Cambrai]] ja [[Lambres]] [[Douai]]s [[Scarpe]] jõel, ja mitme meresadamaga: [[Quentovic]], [[Boulogne]] ja ''Isère portus'', sadam [[Yser]]i jõesuus. Veelgi enam, piirkonnas oli mitu rikast kloostrit, nagu [[Saint-Bertini klooster]], [[Saint-Bavoni toomkirik|Saint-Bavoni klooster]], [[Saint-Amandi klooster]] ja [[Saint-Vaasti klooster]].
78. rida:
 
Põhjas olid need kaks riiki eraldatud [[Schelde]] jõega, mis eelnevalt eraldas Lääne-Frangi riigi [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigist]]. See eraldusjoon jäi muutumatuks kuni [[Karl V]] ajani.
 
=== Flandria krahvkond ===
[[Flandria krahvkond]] kujunes Baldwin I poolt [[Lääne-Frangi kuningas|Lääne-Frangi kuninga]] [[Charles II Paljaspea]] tütrega abiellumise järel 862. Baldwin I järglased, [[Flandria krahv]]id Baldwin II (kes valitses 879–918), [[Arnulf I (Flandria)|Arnulf I Suur]] (918–965), Baldwin IV Habemik (988–1035) ja Baldwin V (1035–1067), laiendasid valdusi lõunas [[Doua]]i ja [[Arras]]e linna arvel ning idas üle [[Schelde]] jõe, [[Gent]]i ja [[Antwerpen]]iga. Flandria krahvid olid [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[vasall]]id vasallivaldustega Schelde jõest läänes (Krooni-Flandria, ''Kroonvlaanderen'') ning ka [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] vasallid vasallivaldustega Schelde jõest idas (Keiserlik Flandria, ''Rijksvlaanderen'') [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F)|territooriumitel]].
{{Vaata|Flandria krahvkond}}
[[12. sajand]]il kujunes Flandria kaubanduskeskuseks ja [[13. sajand]]il aga käsitöökeskuseks ([[Gent]] ja [[Ieper]]), kus [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]]lt pärinevast [[vill]]ast toodeti kõrgekvaliteedilisi [[tekstiil|tekstiiltooteid]]. 13. sajandi alguses osales Flandria hertsog Baldwin IX [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] ja [[Ida-Rooma keisririik]] (Bütsants) jaotati [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]] ning keisririigi troonile sai [[Baudouin I (Konstantinoopol)|Flandria Baudouin]].▼
 
▲[[12. sajand]]il kujunes Flandria kaubanduskeskuseks ja [[13. sajand]]il aga käsitöökeskuseks ([[Gent]] ja [[Ieper]]), kus [[Inglismaa kuningriik|InglismaaInglismaalt]]lt pärinevast [[vill]]ast toodeti kõrgekvaliteedilisi [[tekstiil|tekstiiltooteid]]tooteid. 13. sajandi alguses osales Flandria hertsog Baldwin IX [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] ja [[Ida-Rooma keisririik]] (Bütsants) jaotati [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]] ning keisririigi troonile sai [[Baudouin I (Konstantinoopol)|Flandria Baudouin]].
[[13. sajand]]il oli Gent [[Euroopa]] suurim linn [[Pariis]]i järel. Gent oli suurem kui [[London]] või [[Köln]]. [[Linnamüür]]iga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olid [[lambakasvatus]]eks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. Sadamalinna [[Brugge]] müüride vahel, Flandrias leidsid kaitset villaturg ja rõivatööstus, eriti [[vill]]ast [[kudumine|kootud]] [[riie|riide]] tootmine. [[13. sajand]]i algusest peale kuulus Brugge [[flaamid|flaami]] rõivalaatade ringi. Linna [[kaupmees|kaupmehed]] asutasid [[kaubakontor]]eid teisteski linnades, ka Inglismaal ja [[Šotimaa]]l. [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koge]]sid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja [[sadam]]at laiendati teisel pool [[Westerschelde]]t asuvasse [[Sluis]]i. [[1277]] saabus Bruggesse esimene [[Genova]] kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele [[Vahemere maad]]ega. Algas kauplemine [[Levant|Levandist]] pärit [[vürts]]idega. [[Kapital]]i sissevool koos uue [[kaubandus]]e ja [[rahandus]]e võtetega muutis Brugge [[pangandus|pangandust]] täielikult. [[1309]] avati Brugges [[börs]], mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. [[1314]] saabusid Bruggesse ka [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevad.▼
 
▲[[13. sajand]]il oli Gent [[Euroopa]] suurim linn [[Pariis]]i järel. Gent oli suurem kui [[London]] või [[Köln]]. [[Linnamüür]]iga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olid [[lambakasvatus]]eks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. Sadamalinna [[Brugge]] müüride vahel, Flandrias leidsid kaitset villaturg ja rõivatööstus, eriti [[vill]]ast [[kudumine|kootud]] [[riie|riide]] tootmine. [[13. sajand]]i algusest peale kuulus Brugge [[flaamid|flaami]] rõivalaatade ringi. Linna [[kaupmees|kaupmehed]] asutasid [[kaubakontor]]eid teisteski linnades, ka Inglismaal ja [[Šotimaa]]l. [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koge]]sid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja [[sadam]]at laiendati teisel pool [[Westerschelde]]t asuvasse [[Sluis]]i. [[1277]] saabus Bruggesse esimene [[Genova]] kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele [[Vahemere maad]]ega. Algas kauplemine [[Levant|Levandist]] pärit [[vürts]]idega. [[Kapital]]i sissevool koos uue [[kaubandus]]e ja [[rahandus]]e võtetega muutis Brugge [[pangandus|pangandust]]t täielikult. [[1309]] avati Brugges [[börs]], mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. [[1314]] saabusid Bruggesse ka [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevad.
 
=== Valois-Burgundia dünastia ===
Pärast Louis II surma (1384) abiellus [[Marguerite de Dampierre]] [[Burgundia hertsog]]i [[Valois-Burgundia dünastia]] [[Philippe Julge]]ga ning kaasvarana liideti [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnaga]] ka rikkad [[Flandria krahvkond|Flandria]], [[Nevers'i krahvkond|Neversi]] ja [[Rethel]]i krahvkond. Meespärijateta [[Charles Südi]] tütar abiellus [[1477]]. aastal [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|hilisema keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ning Flandria liideti [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F)|Saksa-Rooma riigi territooriumitega]], [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonnana]].
 
{{Vaata|Burgundia Madalmaad}}, ''[[Habsburgide Madalmaad]], [[Hispaania Madalmaad]]''
1581. aastal [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] moodustamisel jäi Flandria Hispaania [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] valduste hulka [[Lõuna-Madalmaad]]es kuni [[1714]]. aastani ja seejärel Austria [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] valduste hulka kuni [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdadeni]].
 
==Vaata kaViited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Valloonia]]
 
{{BEL}}
 
[[Kategooria:Flandria| ]]▼
[[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Belgia ajalugu]]
[[Kategooria:Belgia geograafia]]
[[Kategooria:Belgia ajaloolised piirkonnad]]
▲[[Kategooria:Flandria| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Flandria"