Süsihappegaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 145.14.25.144 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Rzuwig.
Märgis: Tühistamine
Resümee puudub
5. rida:
Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste [[keemiline ühend|ühendite]] [[kuumutamine|kuumutamisel]] piisava hulga hapnikuga, samuti [[hingamine|hingamisel]].
 
[[Taimed]], [[vetikad]] ja [[tsüanobakterid]] seovad süsihappegaasi, ja [[vesi|vett]] janing kasutavad [[valgus]]te neeldumisel vabanevat energiat [[fotosüntees]]i käigus, et toota [[süsivesik]]utestuid, mille keemiline [[energia]]t on suurem, kui CO<sub>2</sub> molekulil. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub molekulaarne hapnik. Pimedas fotosünteesi ei toimu, sellepärast kasutavad taimed pimedas vähe süsihappegaasi.

Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks [[vulkaanipurse]]tel ja kuumaveeallikatest ehk [[geiser|geisritest]]. Süsihappegaasi eraldub ka [[karbonaatne kivim|karbonaatsete kivimite]] lõhustumisel.
 
Enne kui inimtegevus hakkas hulgaliselt süsihappegaasi [[atmosfäär]]i paiskama, muutus süsinikdioksiidi kontsentratsioon vastavalt [[kliima]] muutumisele. See töötas vastu teistele muutustele, näiteks neile, mida põhjustasid [[orbitaaltsükkel|orbitaaltsüklid]]. Põhjapoolkera kevade ja suve ajal süsihappegaasi kontsentratsioon väheneb, sest taimed kasutavad seda rohkem, ning tõuseb sealse sügise ja talve ajal, kui taimed on puhkeolekus, surevad ja lagunevad<ref name="g4X7m" />.