Redaktsioon: 10. jaanuar 2018, kell 15:29 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 900 muudatust P + pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. november 2021, kell 01:08 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:I_N_Ulyanov.jpg\|pisi\|Ilja Uljanov]] '''Ilja Nikolajevitš Uljanov''' (''[[vene keel]]es Илья Николаевич Ульянов'', [[31. juuli]] [[1831]] [[Astrahan]]is – [[24. jaanuar]] [[1886]] [[Simbirsk]]is) oli [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] haridustegelane, [[Vladimir Lenin]]i isa. Ilja Uljanov oli isa poolt [[mordvalased\|mordvalane]] ja ema poolt ~~ilmselt~~ [[kalmõkid\|kalmõkk]], kuid rahvustunnetuselt kindlasti [[venelased\|venelane]]. Ta oli keisririigi patrioot, kes lootis, et Venemaa võib moderniseeruda ka tsaarivalitsuse all. ~~(eriti~~Eriti lootis ta [[Aleksander II]] reformide peale). Ta oli äärmiselt tööle pühendunud ja sihikindel inimene, kes tänu oma tööalastele saavutustele sai pärus[[aadlik]]u tiitli. Ilja Uljanov suri ootamatult [[1886]]. aastal arvatavasti [[peaaju]] verevalumi ([[ateroskleroos]]i) tagajärjel. [[1869]] nimetati Uljanov [[Simbirski kubermang]]u rahvakoolide inspektoriks ja [[1874]] Simbirski kubermangu rahvakoolide direktoriks. Uljanov kaitses kõigi õigust saada võrdset hariduse, sõltumata soost, rahvusest ja päritolust. Ta oli äärmiselt tööle pühendunud ja sihikindel inimene. Uljanov ülendati [[31. august]]il [[1860]] [[titulaarnõunik]]uks, [[20. veebruar]]il [[1862]] [[kolledžiassessor]]iks ja [[12. juuli]]l [[1863]] [[õuenõunik]]uks. [[19. november\|19. novembril]] [[1865]] omistati talle [[Püha Anna orden]]i 3. järk. [[4. juuli]]l [[1867]] ülendati ta [[kolledžinõunik]]uks ja [[25. november\|25. novembril]] [[1871]] [[riiginõunik]]uks. [[22. detsember\|22. detsembril]] [[1872]] omistati talle [[Püha Stanislavi orden]]i 2. järk ja [[25. detsember\|25. detsembril]] [[1874]] Püha Anna ordeni 2. järk. [[26. detsember\|26. detsembril]] [[1877]] omistati talle [[tõeline riiginõunik\|tõelise riiginõuniku]] auaste, mis andis õiguse pärus[[aadlik]]u tiitlile. [[1. jaanuar]]il [[1882]] omistati talle [[Püha Vladimiri orden]]i 3. järk ja 1. jaanuaril [[1886]] Püha Stanislavi ordeni 2. järk. Ilja Uljanov suri ootamatult 1886. aastal arvatavasti [[peaaju]] verevalumi ([[ateroskleroos]]i) tagajärjel. Ta oli siis 54-aastane. Kokkusattumusena suri Lenin samuti ateroskleroosi tagajärjel peaaegu 54-aastasena. == Isiklikku == ~~[[Ilja Uljanov\|Ilja Nikolajevitš Uljanov]]il ja Marija Aleksandrovnal (sünd Blank) olid lapsed:~~ Ilja Uljanov [[abielu\|abiellus]] [[1863]] Maria Aleksandrovnaga (sündinud Blank), kes oli isa poolt [[juudid\|juut]], ema poolt pooleldi [[sakslased\|sakslane]] ja pooleldi [[rootslased\|rootslane]]. Neile sündis 8 last, kellest kaks surid pisikesena: * [[Anna Uljanova-Jelizarova]] (1864–1935) (''Анна Ильинична Ульянова-Елизарова'') * [[Aleksandr Uljanov]] (1866–1887) (''Александр Ильич Ульянов'')▼ * [[~~Vladimir~~Aleksandr Uljanov]] (~~1870–1924~~1866–1887) (~~''Владимир~~Александр Ильич Ульянов'') * [[Olga Uljanova]] (~~1871–1891) (''Ольга Ильинична Ульянова''~~1868–1869) * [[~~Dmitri~~Vladimir Uljanov]] (~~1874–1943~~1870–1924) (~~''Дмитрий~~Владимир Ильич Ульянов'') * [[~~Marija~~Olga Uljanova]] (~~1878–1937~~1871–1891) (~~''Мария~~Ольга Ильинична Ульянова'') * Nikolai Uljanov (1873–1873) ▲* [[~~Aleksandr~~Dmitri Uljanov]] (~~1866–1887~~1874–1943) (~~''Александр~~Дмитрий Ильич Ульянов'') * [[Marija Uljanova]] (1878–1937) (Мария Ильинична Ульянова) {{JÄRJESTA:Uljanov, Ilja}}

Ilja Uljanov: erinevus redaktsioonide vahel