Jean-Pierre Blanchard: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jean-Pierre Blanchard''' (hääldus /ˈblãʃɑː/; [[4. juuli]] [[1753]] [[Les Andelys]] [[Prantsusmaa]] – [[7. märts]] [[1809]] [[Pariis]]), tuntud ka kui Jean-Pierre François Blanchard, oli [[Prantsusmaa|prantsusePrantsuse]] leidur, keda mäletatakse esmajoones [[lennundusaeronautika]]e jaalgusaegade [[Kuumaõhupall|õhupallisõidukuumaõhupall]]i teerajajanalennunduspioneerina.

Blanchard sooritas oma esimese kordaläinud lennu [[vesinik]]uga täidetud õhupalliga [[Pariis]]is [[2. märts]]il [[1784]]. Esimese kordaläinud mehitatud õhupallilennu olid enne teda sooritanud [[21. november|21. novembril]] [[1783]] [[Versailles' loss]]i juurest [[Vennad Montgolfier'd|vendade Montgolfier'de]] poolt konstrueeritud kuumasooja õhuga täidetud õhupalliga startinud [[Pilâtre de Rozier]] ja [[François Laurent d'Arlandes|markii d'Arlandes]]. Esimene vesinikuga täidetud õhupalli mehitatud lend oli leidnud aset [[1. detsember|1. detsembril]] [[1783]] [[Pariis]]is, kus professor [[Jacques Charles]] ja [[Vennad Robertid|Nicolas-Louis Robert]] tõusid La Charlière'i nimelise palliga õhku [[Tuileries' loss|Tuileries' aiast]] Pariisis. Blanchardi lend oleks äärepealt lõppenud õnnetusega, kui üks vaataja – Dupont de Chambon, [[Napoleon]]i kaasõpilane [[Brienne'i sõjakool]]is – raius oma mõõgaga katki õhupalli kinnitusköied ja aerud, kuna teda ei lubatud pardale. Blanchard oli kavatsenud "aerutada" kirdesse [[La Villette (park)|La Villette]]'i, kuid tuul tõukaskandis õhupalli üle [[Seine]]'i [[Billancourt]]i ja tagasi, kuni see maandus Sèvres'i tänaval. Blanchard võttis oma motoks ladinakeelse sententsi ''[[Sic itur ad astra]]'' (Nii minnakse tähtede poole).

[[1784]]. aasta augustis kolis Blanchard [[London]]isse, kus võttis koos John Sheldoniga osa [[1784]]. aasta [[16. oktoober|16. oktoobri]] lennust. Vaid mõnedmõni nädaladnädal enne seda oli Inglismaal toimunud esimene lend, mis oli ühtlasi ka esimene mehitatud õhupallilend väljaspool Prantsusmaad – [[1784]]. aasta [[15. september|15. septembril]] oli itaallane [[Vincenzo Lunardi]] lennanud õhupalliga [[Moorfields]]ist<!-- In London, the Moorfields were one of the last pieces of open land in the City of London --> [[Ware (Hertfordshire)|Ware'i]]. Blanchardi õhupalli tõukemehhanismidjuhtimismehhanismid – üles-allaõhus sõudmiseks liikuvad tiivad ja rotaator <!-- tuulik? -->– osutusid taas kord ebapiisavaks. Õhupall lendas [[Chelsea, London|Chelsea]] sõjaväeakadeemiast siiski umbes 115&nbsp;km kaugusele, maandus [[Sunbury]]s ning tõusis sealt taas kord õhku, et lõpetada õhureis [[Romsey]]s. Teise lennu sooritas Blanchard [[30. november|30. novembril]] [[1784]]. aastal, tõustes koos ameeriklase [[John Jeffries]]iga õhku [[London]]is [[Grosvenor väljak|Grosvenori väljakust]]<!-- Grosvenor Square /ˈɡroʊvnər/ is a large garden square in the exclusive Mayfair district of London --> läänes asuvas [[Rhedariumi aed|Rhedariumi aias]] ja maandudes [[Ingress (Kent)|Ingressis]] [[Kent]]i krahvkonnas. Kolmas lend, taas kord koos Jeffries'ga, oli esimene lend üle [[La Manche]]'i – [[1785]]. aasta [[7. jaanuar]]i reis Inglismaalt Prantsusmaale, [[Doveri loss]]ist [[Guînes]]'i, võttis aega umbes kaks ja pool tundi.<ref name="SOK4V" /> Louis XVI määras Blanchardile auhinnaks märkimisväärse toetuse. (Järgmise katse ületada La Manche vastupidises suunas võttis ette [[Pilâtre de Rozier]] [[15. juuni]]l [[1785]], katse lõppes halva ilma tõttu ebaõnnestunult, surmavaltballoon kukkus vastu maad puruks, aeronaut selle korvis vigastavasai kokkupõrkegasurma.)

Blanchard demonstreeris oma õhupalle Euroopa ringreisil, ta oli esimene õhupallisõitja[[aeronaut]] [[Belgia]]s, [[Saksamaa]]l, [[Holland]]is ja [[Poola]]s. Muu hulgas demonstreeris ta oma oskusi ka [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold II]] kroonimistseremoonial [[Böömimaa]] kuningaks [[Praha]]s [[1791]]. aasta septembris.

[[1785]]. aastal esitles Jean-Pierre Blanchard [[Louis-Sébastien Lenormand]]i leiutatud kaasaegset [[Langevari|langevarju]] kui vahendit kuumaõhupallilt ohutuks lahkumisekslaskumiseks. Langevarju esimestel esitlustel oli [[langevarjur]]iks koer. [[1793]]. aastal, kui Blanchardi kuumaõhupall õhus rebenes, saioli ta ka ise sunnitud oma elu päästmiseks langevarju kasutadakasutama.

[[1804]]. aastal abiellus Blanchard Marie Madeleine-Sophie Armantiga (tuntud [[Sophie Blanchard]]ina). [[1808]]. aasta [[20. veebruar]]il tabas õhupalliga [[Haag]]i kohal olnud Blanchardi [[südamerabandus]], ta kukkus 20 meetri kõrguselt alla ja suri saadud vigastuste tagajärjel umbes aasta hiljem, [[7. märts]]il [[1809]] Pariisis. Tema lesk jätkas enda ülalpidamiseks õhupallisõiduõhupalli demonstratsioonidegademonstratsioonlendudega, kuni ka temast sai selle ohtliku elukutsetegevusala ohver (hukkus 6. juuli 1818).

Fail:Balloon flight above Hamburg - 1786.jpg|ÕhupallisõitÕhupalli lend [[Hamburg]]i kohal, 1786