Redaktsioon: 7. jaanuar 2021, kell 17:19 redigeeri MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3017 muudatust Toimetasin ja lisasin tunnustusi Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. november 2021, kell 13:41 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Teadustöö Uuem muudatus →
10. rida: Ångström hakkas huvituma [[Maa magnetväli\|Maa magnetväljast]]. Ta mõõtis Rootsi paljudes osades Maa magnetvälja tugevust ja [[deklinatsioon]]i. Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi talle ülesandeks töötada läbi andmed Maa magnetvälja kohta, mille kogus Rootsi [[fregatt]] Eugénie oma [[ümbermaailmareis]]il [[1851]]–1853, kuid selle töö suutis Ångström lõpetada alles lühikest aega enne oma surma. Tema kõige olulisemad teadustööd käsitlevad [[soojusjuhtivus]]t ja [[spektroskoopia]]t. Oma [[optika]]alastes töödes, mille ta esitas [[1853]] [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia\|Rootsi Kuninglikule Teaduste Akadeemiale]], ta näitas ta, et [[elektrilahendus]]el on kaks piltlikult öeldes teineteise peale asetatud [[spekter\|spektrit]], millest üks pärineb [[elektrood]]i [[metall]]ist ja teine [[gaas]]ist, milles lahendus asub. Lisaks järeldas ta [[Leonhard Euler]]i [[resonants]]iteooriast, et hõõguv gaas kiirgab samasuguse murdumisnäitajaga [[valgus]]kiiri kui need, mida ta ise neelata suudab. See on spektraalanalüüsi põhiprintsiip. ~~ja kuigi~~Kuigi palju aastaid ei pööratud sellele erilist tähelepanu, on Ångström siiski üks spektroskoopia rajajatest. Oma spektraalanalüüsi uuringute eest sai ta [[1872]] [[Londoni Kuninglik Selts\|Londoni Kuninglikult Seltsilt]] ka [[Rumfordi medal]]i. Ångström oli esimene, kes [[1867]] uuris [[virmalised\|virmaliste]] spektrit. Ta avastas nende [[kollane\|kollase]] ja [[roheline\|rohelise]] alas iseloomuliku ereda joone ning mõõtis selle, kuid ta eksis, oletades, et sedasama joont, mida tänapäeval sageli tema nimega kutsutakse, kohtab ka [[sodiaagivalgus]]es.

Anders Jonas Ångström: erinevus redaktsioonide vahel