Polüeteen: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Kasutatud de : Polyethylen)
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
[[Pilt:Polyethylene-3D-vdW.png|pisi|150px|Polüeteeni makromolekuli lõik]]
 
'''Polüeteen''' ehk '''polüetüleen''' (lühend '''PE''') on [[termoplastsus |termoplastne]] [[polümeer]] ja [[plastid |plast]][[materjal]]ina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse [[eteen]]i (C<sub>2</sub>H<sub>4</sub> ehk CH<sub>2</sub>=CH<sub>2</sub>) molekulide [[polümerisatsioon]]i tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–, üldvalem (CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>. Keemiliselt kuulub polüetüleen [[polüolefiin]mine munni]ide rühma, on [[Molekuli polaarsus |mittepolaarne]] ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral [[kristallisatsioon |kristalliseerunud]] ehitusega.
 
Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea [[dielektrik]], kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust.
Anonüümne kasutaja