Tapa vald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Link muudetud |
P Kirjaviga |
||
127. rida:
[[Jäneda]]l on asunud ka [[linnus]]. Kuna [[Jäneda linnamägi|Jäneda linnuse]] õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka [[Jalgsema]] külas ([[Järva vald]], Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest [[Läti Henrik|Henrik]] [[Henriku Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]] seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.<ref name=":0">[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr28/latti.pdf Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144.]</ref>
Hilisem [[Ambla kihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kihelkond]] moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – [[Lõpekund|Loppegunde]]. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond.
Keitis (hilisem [[Järva-Jaani]] [[Järva vald|Järva vallas]], Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.<ref name=":0" /> [[Läti Henrik|Kroonik Henrik]] mainib samuti [[Jalgsema]]t (asub [[Järva vald|Järva vallas]] Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.<ref name=":0" />
| |||