Hõbehaigur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Levik Eestis |
|||
19. rida:
'''Hõbehaigur''' (''Ardea alba'') on [[haigurlased|haigurlaste]] sugukonda kuuluv [[lind]].
Hõbehaigrul on suur [[levila]], mis hõlmab kõiki [[Manner|mandreid]] peale [[Antarktis]]e. Linnuliigi esindajad eelistavad madalaid rannikul asuvaid [[roostik]]ke ja muid kõrgema taimestikuga piiratud veesoppe. Samuti võib teda tihti kohata [[kalatiik]]ide läheduses (näiteks [[Ilmatsalu]]s [[Tartumaa]]l). Kuigi hõbehaigru nimetusest võib järeldada, et linnu sulestik on hõbedane, siis nii see päris pole – hõbehaigru sulestik on lumivalge
Hõbehaigur pesitseb Eestis alates 2009. aastast ning pesitsejaid võib mitmes kohas üle Eesti kokku olla mitusada paari.<ref name="linnuvaatleja">[https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/toonekurelised/hobehaigur Hõbehaigur]</ref>
== Välistunnused ==
Hõbehaigur on haigrutest üks suuremaid, sarnanedes suuruselt meil märksa tavalisema [[haigurlased|haigurlasest]] [[Hallhaigur|hallhaigruga]]. Linnu pikkus väljasirutatud kaelaga on 85–100 cm, siruulatus 143–169 cm.<ref
Mittepesitsuse jooksul on lindude nokk üleni kollane ja ehissuled puuduvad.
[[Pilt:Ardea alba wa.jpg|pisi|Hõbehaigur lendamas]]
30. rida ⟶ 32. rida:
== Häälitsused ==
Hõbehaigur on küllaltki vaikne, välja arvatud koloonias. Tema häälitsus on jämehäälne, kuivalt põrisev "kr'r'r'rah".<ref name="Linnumääraja">"Linnumääraja" L. Svensson</ref>
== Süstemaatika ==
45. rida ⟶ 47. rida:
=== Levik Eestis ===
Esimene hõbehaigru pesitsuskatse Eestis registreeriti 2008. aastal Tartumaal Tüki küla hallhaigrukoloonias, esimene kindel pesitsemine samas kohas kinnitati aga 2009. aastal. Tänaseks on hõbehaigur pesitsemas juba mitmes kohas üle Eesti ning pesitsejaid on kokku mitusada paari.<ref name="linnuvaatleja"/>
== Ökoloogia ==
57. rida ⟶ 59. rida:
== Arvukus ja kaitse ==
[[File:Ardea_alba_flock_in_Piirissaar_island.jpg|thumb|Hõbehaigrud Piirissaarel]]
Eestis on hõbehaigur suvine, järjest sagedasem eksikülaline.<ref
== Viited ==
|