Redaktsioon: 15. november 2019, kell 13:21 redigeeri 88.196.68.151 (arutelu) →‎Levik Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2021, kell 10:53 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust Levik Eestis Uuem muudatus →
19. rida: '''Hõbehaigur''' (''Ardea alba'') on [[haigurlased\|haigurlaste]] sugukonda kuuluv [[lind]]. Hõbehaigrul on suur [[levila]], mis hõlmab kõiki [[Manner\|mandreid]] peale [[Antarktis]]e. Linnuliigi esindajad eelistavad madalaid rannikul asuvaid [[roostik]]ke ja muid kõrgema taimestikuga piiratud veesoppe. Samuti võib teda tihti kohata [[kalatiik]]ide läheduses (näiteks [[Ilmatsalu]]s [[Tartumaa]]l). Kuigi hõbehaigru nimetusest võib järeldada, et linnu sulestik on hõbedane, siis nii see päris pole – hõbehaigru sulestik on lumivalge~~. Hõbehaigur on Eestis järjest sagenev suvekülaline~~. Hõbehaigur pesitseb Eestis alates 2009. aastast ning pesitsejaid võib mitmes kohas üle Eesti kokku olla mitusada paari.<ref name="linnuvaatleja">[https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/toonekurelised/hobehaigur Hõbehaigur]</ref> == Välistunnused == Hõbehaigur on haigrutest üks suuremaid, sarnanedes suuruselt meil märksa tavalisema [[haigurlased\|haigurlasest]] [[Hallhaigur\|hallhaigruga]]. Linnu pikkus väljasirutatud kaelaga on 85–100 cm, siruulatus 143–169 cm.<ref> name="Linnumääraja" ~~L. Svensson<~~/~~ref~~> Kehamass on 700 ja 1500 grammi vahel.<ref>"CRC Handbook of Avian Body Masses" John B. Dunning Jr. </ref> Hõbehaigrut saab teistest valgetest haigrutest eristada tema kollase noka (mis küll pesitsusajal muutub mustaks) ja mustade varvaste järgi. Lindude sulestik on sünnist surmani lumivalge. Paaritumisajal muutub nokk mustaks, tagaseljale tekivad ehissuled (egretid), mis tihti vees lohisemisest määrduvad. Vahel võivad nende sääred punakaks muutuda.<ref> name="Linnumääraja" ~~L. Svensson<~~/~~ref~~> Mittepesitsuse jooksul on lindude nokk üleni kollane ja ehissuled puuduvad. [[Pilt:Ardea alba wa.jpg\|pisi\|Hõbehaigur lendamas]] 30. rida ⟶ 32. rida: == Häälitsused == Hõbehaigur on küllaltki vaikne, välja arvatud koloonias. Tema häälitsus on jämehäälne, kuivalt põrisev "kr'r'r'rah".<ref name="Linnumääraja">"Linnumääraja" L. Svensson</ref> == Süstemaatika == 45. rida ⟶ 47. rida: === Levik Eestis === Esimene hõbehaigru pesitsuskatse Eestis registreeriti 2008. aastal Tartumaal Tüki küla hallhaigrukoloonias, esimene kindel pesitsemine samas kohas kinnitati aga 2009. aastal. Tänaseks on hõbehaigur pesitsemas juba mitmes kohas üle Eesti ning pesitsejaid on kokku mitusada paari.<ref name="linnuvaatleja"/> Hõbehaigur on Eestis suvekülaline. Ainus teadaolev pesitsuspaik Eestis on [[Ilmatsalu]] kalatiikide vahetus ligiduses, mujal võib neid kohata hilissuvel [[Lääne-Eesti]]s, [[Tartu]] ja [[Võrtsjärv]]e kirdeosas ning [[Peipsi järv]]e (ka [[Piirissaar\|Piirissaare]]) rannikul, ka Väinjarve ääres (Järvamaa) on haigruid näha olnud kolmel viimasel suvel<ref>{{elurikkus}}</ref> == Ökoloogia == 57. rida ⟶ 59. rida: == Arvukus ja kaitse == [[File:Ardea_alba_flock_in_Piirissaar_island.jpg\|thumb\|Hõbehaigrud Piirissaarel]] Eestis on hõbehaigur suvine, järjest sagedasem eksikülaline.<ref> name="Linnumääraja" ~~L. Svensson<~~/~~ref~~> Euroopas pesitseb 2500–5000 paari, Venemaal ja Türgis 10 000 – 15 000 paari.<ref name="looduspilt" /> Hõbehaigru arvukus on stabiilne, pigem kasvav, ning erilist kaitset liik ei vaja. == Viited ==

Hõbehaigur: erinevus redaktsioonide vahel