Kodeerimine (uuringu osa): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vaher teisaldas lehekülje Kodeerimine (meetod) pealkirja Kodeerimine (uuringu osa) alla: täpsustus |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kodeerimine''' on kvantitatiivse sisueristuse ja [[Andmeanalüüs|andmeanalüüsi]] osa.
Teksti kodeerimine on sisu kokkuvõtmine ja selles sisalduva teabe (mõtte) lühikese [[Kood|koodiga]] tähistamine. Igale sõnumile, teabeühikule antakse kokkuvõttev märksõna või lause, mida nimetatakse koodiks. Kodeerimisel lahutatakse tekst osadeks, mida saab hiljem süstematiseerida. Võimalik erinev detailsus (lause-lauselt, lõik-lõigult). Teksti osadeks lahutamise eesmärgiks on teksti sisu (mõtte) mõistmine ja selle alusel üldisemate kategooriate moodustamine. Koodid grupeeritakse mingite sarnasuste järgi ja saadakse kategooriad, mis väljendavad tekstis sisalduvaid olulisi teemasid ja võimaldavad järeldusi teha.
Uuringus jaguneb [[kodeerimine]] kolmeks astmeks: [[Dekonstruktsioon|dekonstrueerimine]] (avatud kodeerimine; induktiivne tähenduste dekodeerimine: märksõnade väljaotsimine tekstist), [[konstruktsioon]] ehk tõlgendus (telgkodeerimine; deduktiivne) ja kinnitus (valikuline kodeerimine; induktiivne ja deduktiivne koos: tekstist otsitakse märksõna ja selle sõna alusel otsitakse uusi tekste). Kodeerimine sisaldab kahte samaaegset tegevust: mehaanilist andmestiku koondamist ja andmete analüütilist teemadeks sortimist. Andmete kodeerimisel tuleb koondada suur hulk toorandmeid kontrollitavateks andmeteks, et uurija saaks sellest andmekuhjast kiirelt välja otsida asjakohase teema.<ref>{{Netiviide|autor=[[Joe Noormets]]|url=https://www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6055/materjali_analyys/3_andmete_kodeerimine_teemadeks.html|pealkiri=Etnograafiline meetod kehakultuuri uuringutes: materjali analüüs|väljaanne=Tallinna Ülikool. Terviseteaduste ja Spordi Instituut|vaadatud=10.03.2021}}</ref>
| |||