Püha öö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Claudio (arutelu | kaastöö)
Parandatud teade esimese eestinduse kohta.
PResümee puudub
3. rida:
Laulu saamisloo levinuim versioon on järgmine: 1818. aasta jõululaupäeval valmistus [[Püha Nikolaus]]e kiriku abiõpetaja Joseph Mohr missat pidama, mida tuli aga pidada ilma muusikata, kuna kiriku [[orel]] oli rikkis. Siis aga pidi ta minema vastsündinud last õnnistama. Tema peas tekkis side Jeesuslapse sünniga ning tagasi jõudes pani ta siis kirja 16 salmilise luuletuse, millele ta palus kiriku organistil Franz Xaver Gruberil kesköiseks [[missa]]ks kitarrisaate juurde komponeerida. Hiljem väljatulnud käsikirja järgi on küll selgunud, et nii sõnad kui muusika olid olemas juba kaks aastat varem.
 
2011 kuulutas [[UNESCO]] laulu vaimseks kultuuripärandiks. Laulu "Stille Nacht" esimene teadaolev eestindus on aastast 1853 ning on trükitud Ambla pastori Aleksander Leopold Paulseni (1804–1877)
 
Laulu "Stille Nacht" esimene teadaolev eestindus on aastast 1853 ning on trükitud Ambla pastori [[Alexander Leopold Paulsen]]i (1804–1877) kogumikus „40 Laulo nore rahwa kassuks ja römuks, ühhe ehk kahhe heälega laulda“ (Tallinn: F. Wassermann 1853). Tänini lauldava versiooni "Püha öö" on saksa keelest tõlkinud [[Karl August Hermann]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/912623/puha-oo-sundis-tanu-uleujutusele-ja-katkisele-orelile-oh-kuusepuu-noomis-truudusetut-kallimat „Püha öö“ sündis tänu üleujutusele ja katkisele orelile, „Oh kuusepuu“ noomis truudusetut kallimat], Õhtuleht, 22. detsember 2018</ref>
 
[[EELK]] ''Kiriku laulu- ja palveraamatus'' (1991) on ära toodud traditsiooniline (laul nr 32A) ja 1984. aastast pärit eestikeelne versioon (32B).