74 166
muudatust
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus: erinevus redaktsioonide vahel
→Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1900–1931)
Resümee puudub |
|||
|
==Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1900–1931)==
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 3. detsembri 1900 peakoosolekul otsustati asutada Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus ning eraldati 100 rubla ühisuse põhikapitaliks.<ref name=telh_1/> 1901. aastal koostati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse põhikiri, mille kinnitas Venemaa rahandusminister 17.06.1901. Asutamiskoosolek toimus 17.03.1902.<ref name=telh_1/> Esimese Eesti Laenu-ja Hoiu-ühisuse initsiaator oli [[Jaan Tõnisson]], kelle sihiks oli rahvuse majanduslike aluste loomine keskkihte kindlustava majandusliku ühistegevusega<ref>E. Jansen. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest. – Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, lk. 122.</ref>.
Põhikirja järgi oli ühisuse tegevuse eesmärgiks anda oma liikmetele laenu, hoiustada nende raha ja maksta hoiusummade pealt protsente ning vahendada liikmete majandustehinguid. Ühisusse võisid kuuluda nii naised kui mehed kes olid [[Tartu Eesti Põllumeeste
Ühisuses töö korraldajateks olid peakoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhatusse kuulusid peakoosoleku poolt kolmeks aastaks valitud kolm liiget ja kaks asemikku. Enda seast valis juhatus esimehe ja selle asemiku. Samuti peakoosoleku poolt valiti kolmeks aastaks kuueliikmeline nõukogu. Ühisuse hoolekandja valiti Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi poolt üheks aastaks. Väljavalitul oli õigus revideerida ühisuse asjaajamist ja arvepidamist.
| |||