Pais: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ mall Mitte segi ajada
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib vesiehitisest; Hispaania ajalehe kohta vaata artiklit [[El Pais]]; Elektroonikaseadmeteelektroonikaseadmete kohta vaata artiklit [[Pn-siire]].}}
{{Mitte segi ajada|[[Tamm (ehitis)|tamm]]iga}}
{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
7. rida:
Üldjuhul paikneb pais [[veekogu]]ga (tavaliselt [[jõgi|jõega]]) risti.{{lisa viide}}
 
Maailma kõrgeim pais on [[Tadžikistan]]is paiknev [[Nureki pais]], mis on 300 meetrit kõrge <ref>Guinness Book of Records 1997, lk 108–109. ISBN 0-85112-693-6</ref>. Ehitusjärgus on 305 m kõrgune betoonkaarpais [[Jinping I pais]] [[Hiina]]s, mis plaani järgi valmib [[2014]]. Euroopa kõrgeim ja maailma kõrguselt 3.kolmas tammpais on [[Šveits]]is asuv [[Grande Dixence'i pais]], mida ehitati [[1953]]–[[1964]] ja mis on 285 meetrit kõrge.{{lisa viide}}
 
Ehitise mahu poolest maailma suurim pais on [[USA]]-s asuv [[New Cornelia Tailings]], mis valmis [[1973]] ja mille ruumala on 209,5 miljonit kuupmeetrit. Teisel ja kolmandal kohal on Euroopa suurimad tammidpaisud, [[Venemaa]]l asuvad [[1952]] valminud [[Verhne-Svirskaja pais]] [[Oneega]]l (185,5 miljonit m³) ja [[Kuibõševi veehoidla]] ees asuv [[1955]] valminud [[Samaara pais]] [[Volga]]l (169 miljonit m³). 2010. aasta lõpu seisuga on maailmas ehitusjärgus kaks tammipaisu [[Argentina|Argentinas]] ja üks [[Kanada]]s, mis valmides on maailma kolm kõige suuremat.{{lisa viide}}
 
Paisu taga olevatest [[veehoidla]]test on maailma suurim [[1983]] valminud [[Itaipu pais]]u taha [[Paraná jõgi|Paraná jõele]] [[Brasiilia]]sse ja [[Paraguay|Paraguaysse]] tekkinud [[Itaipu järv]]. 7. kohal on Euroopa suurim ja Venemaa suuruselt teine veehoidla, [[1958]] valminud [[Volga hüdroelektrijaam]]a paisu taha Volgale tekkinud [[Volgogradi veehoidla]].{{lisa viide}}
15. rida:
Paisud võivad olla ka looduslikud, kui näiteks [[kobras|koprad]] on mingi veelõigu maha langetatud puude või muu risuga tõkestanud.{{lisa viide}}
 
[[Argikeel]]es kasutatakse paisu tähenduses ka sõna "tamm", mis terminina tähendab teist tüüpi vesiehitist ([[tamm (ehitis)|tamm]]).
[[Argikeel]]es tavaliselt ei eristata mõisteid "pais" ja "[[tamm (ehitis)]]". Erinevus seisneb selles, et tammi eesmärk on kaitsta maa-ala üleujutuste eest ja toota hüdroenergiat.{{lisa viide}}
 
== Ajalugu ==
Esimene pais ehitati umbes 3000 aastat eKr. Selleks oli Jawa pais, mis asus JordanisJordaanias. EnamusEnamik iidsetest paisudest olid kruusa ja müüritisega ehitatud lihtsad gravitatsioonipaisud, kuid Jawa tammipaisu tugevdati kivimitegakividega, millega täidetitäites ülesvoolu seina tagust, et seina kaitsta. Selline ohutusabinõu oli sel ajal äärmiselt uuenduslik. Tugevdatud disain on pärast Jawa paisu unustatud, ja seda ei ole tänapäevani "taasleiutatud". <ref>https://tataandhoward.com/2016/05/a-history-of-dams-from-ancient-times-to-today/</ref>
 
Järgnevate iidsete paisude ehitus ja töökindlus oli varieeruv. Umbes 400 aastat pärast väga tõhusa Jawa tammipaisu rajamist ehitasid egiptlased Sadd el-Kafara paisu, tõenäoliselt selleks, et varustada kohalikke karjääre Kairo ümbruses veega. Niisutuse otstarbeks varustasid Niiluse üleujutused talunikke rohke veega.{{lisa viide}}
 
== Vaata ka ==
31. rida:
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Vesiehitised]]
[[Kategooria:Paisud| ]]