Dogmadeta teadus: erinevus redaktsioonide vahel

kat
(kat)
'''"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine"''' on [[Rupert Sheldrake]]'i raamat.
 
SeeTeos ilmus [[2012]]. aastal pealkirjaga "The Science Delusion: Freeing the spirit of enquiry" Coroneti väljaandel (ISBN 978-1-4447-2795-1). USA-s anti see välja pealkirjaga "Science Set Free: 10 Paths to New Discovery". Eestikeelne tõlge ilmus 2014. aastal raamatusarjas "[[Transpersonaalse psühholoogia varamu]]" [[Andres Tamm]]e tõlkes.
 
==Kokkuvõte==
 
===="Teadusliku maailmapildi" usutavuse probleem====
Üle kahesaja aasta on materialistid tõotanudlootnud, et [[füüsika]] ja [[keemia]] [[seletus|seletavad]] lõpuks kõik ära. Nad usuvad, et tulevased [[avastus]]ed õigustavad nende uskumusi. [[Karl Popper]] nimetas seda [[tõotav materialism|tõotavaks materialismiks]]. Praegu on materialismil usutavusprobleem, mis 20. sajandil oli kujutlematu.
 
Materialistid [[Francis Crick]] ja [[Sydney Brenner]] ütlesid 1963. aastal, et [[bioloogia]]s on kaks suurt lahendamata probleemi: [[ontogenees|areng]] ja [[teadvus]]. Asi olevat selles, et nendega pole tegelnud [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogid]] ega andekad inimesed. Crick ja Brenner kavatsesid need kümne või kahekümne aastaga ära lahendada. Brenner võttis ette arengu, Crick teadvuse. Brenner sai Nobeli auhinna [[varbuss]]i arengu uurimise eest. Crick viimistles oma viimast käsikirja teadvuse kohta päev enne surma. Tema poja sõnul oli isa motiiv lüüa viimane nael [[vitalism]]i kirstu. Arengu ja teadvuse probleem on siiski lahendamata. Pole tõestust, et neid saab ainult füüsika ja keemia abil seletada.
Mõned materialistid nimetavad end [[füsikalism|füsikalistideks]], rõhutades, et nad panevad lootuse moodsale füüsikale. Aga füsikalismi usutavus on vähenenud neljal põhjusel. Esiteks, mõned füüsikud on väitnud, et [[kvantmehaanika]]t ei saa formuleerida [[vaatleja (teadus)|vaatleja]] vaimu arvestamata. Vaimu ei saa füüsikale taandada, sest füüsika eeldab füüsikute vaimu. Teiseks, kõige auahnemad füüsikateooriad [[stringiteooria]]d ja [[M-teooria]]d viivad füüsika täiesti uuele territooriumile. [[Stephen Hawking]]i [[mudelist sõltuv realism|mudelist sõltuva realismi]] järgi tuleb võib-olla eri olukordades rakendada eri [[teooria]]id, millel on erinev arusaam reaalsusest, kusjuures see on aktsepteeritav, kui igas olukorras, milles mitu teooriat on rakendatavad, langevad nende [[ennustus]]ed kokku. M-teoorial on võib-olla 10 500 lahendit, nii et sellega sobib 10 500 erinevate seadustega universumit. Hawking leiab, et võib-olla tuleb loobuda lootusest tuletada vähestest lihtsatest seadustest kõik nähtumuslikud seadused. Mõned füüsikud, näiteks [[Lee Smolin]], on kogu selle lähenemise suhtes väga kriitilised. Stringiteooriad, M-teooriad ja mudelist sõltuv realism on liiga kõikuv alus materialismile või füsikalismile. Kolmandaks, on selgunud, et valdava osa universumist moodustavad [[tumeaine]] ja [[tumeenergia]], mille loomus on teadmata. Neljandaks, [[antroopsusprintsiip]] ütleb, et kui [[loodusseadus]]ed ja [[füüsikakonstant|füüsikakonstandid]] oleksid [[Suur pauk|Suure paugu]] hetkel olnud pisut teistsugused, ei oleks bioloogiline [[elu]] saanud tekkida ja poleks meid sellest mõtlemas. Kas siis jumalik vaim tegi algusest peale peenhäälestuse? Et vältida [[Jumal]]a kui [[Looja]] uuel kujul sissetoomist, eelistab enamik juhtivaid kosmolooge uskuda, et meie [[universum]] on üks tohutu paljudest [[paralleeluniversum]]itest, milles on erinevad seadused ja konstandid (ka M-teooria viib sellele mõttele). Me oleme juhtumisi selles universumis, kus on meie jaoks sobivad tingimused. See [[multiversum]]iteooria rikub [[Ockhami habemenuga]]. Ja seda ei saa testida. Ja see ei saa ka Jumalast lahti, sest lõpmatu Jumal võib olla lõpmata paljude universumite Jumal.
 
Materialism ei ole oma tõotusi täitnud ja selle veksleidlubadusi on tabanud hüperinflatsioon.
 
===Proloog: teadus, religioon ja võim===
Kuigi praegu kasutatakse [[looduse masinateooria]]ga materialismi, toetas see moodsa teaduse rajajate silmis kristlust. Masinal on mõte ainult siis, kui keegi on selle konstrueerinud. Näiteks [[Robert Boyle]] nägi looduse mehaanilist korda Jumala kavandi tõendina. [[Isaac Newton]] pidas Jumalat mehaanikas ja geomeetrias väga osavaks.
 
Mida paremini maailma masin töötab, seda vähem vajalik on Jumala jätkuv tegevus. 18. sajandi lõpuks arvati, et taeva masinavärk töötab perfektselt, ilma et Jumal peaks sekkuma. Paljud teadusmeelsed intellektuaalid asendasid kristluse [[deism]]iga. Ülim Olend kavandas maailmamasina, lõi selle, pani selle liikuma ja jättis selle automaatselt käima. Ta ei sekku maailma ja teda pole mõtet paluda. Religioossel praktikal pole mõtet. [[Voltaire]] ja teised valgustusfilosoofid lisasid deismile kristluse hülgamise. Mõned kristluse kaitsjad võtsid mehhanitsistliku teaduse eeldused omaks. Mehhanitsistliku teoloogia kuulsaim propageerija oli [[William Paley]]. Raamatus "[[Natural Theology]]" väitis ta, et kui keegi leiaks kella, siis ta peaks jõudma järeldusele, et pidi olema käsitööline, kes kujundas selle selleks otstarbeks, mida me näeme seda täitvat. Sama lugu on näiteks [[silm]]aga, mille kavandaja oli Jumal. 19. sajandi Suurbritannias kirjutasid vaimulikud palju raamatuid loodusloost. Näiteks [[Francis Morris]] kirjutas raamatu liblikatest, mis näitas looduse ilu. Morris uskus, et Jumal on igasse inimesse pannud vaistliku üldise loodusearmastuse, et nad naudiksid vaateid, milles Looja näitab kõigeväelise oskuse lõpmatut tarkust.
 
Sellise [[loomulik teoloogia|loomuliku teoloogia]] hülgaski [[Charles Darwin]] oma [[looduslik valik|loodusliku valikuga]] [[evolutsiooniteooria]]s.
 
====Kui loodus tuli jälle elule====
Valgustusmõtlejad uskusid mehhanitsistlikusse teadusesse, mõistusesse ja inimkonna progressisse. Valgustuse ideed ja väärtused mõjutavad ikka veel meie haridus-, ühiskonna- ja poliitikasüsteemi. Aga [[romantism]] oli levinud reaktsioon valgustususule. Romantikud rõhutasid [[mõistus]]e asemel [[emotsioon]]e ja esteetikat. Nad nägid loodust elusana ja arenevana. [[Friedrich Wilhelm Joseph Schelling]]i raamat "[[Ideen zu einer Philosophie der Natur]]" kujutas loodust vastandlike jõudude võitlusena, mille kaudu mateeria tuuakse elule. Esimesed evolutsiooniteooriad tekkisid selles kontekstis. Mõned teadlased, luuletajad ja filosoofid sidusid seda elusloodusefilosoofiat Jumalaga, kes pani loodusesse elu ja laskis sel ise areneda. Teised, näiteks <nowiki>[[Percy Shelley]]</nowiki>, kuulutasid end ateistideks, kuid nad uskusid, et looduses on elav jõud, mida Shelley nimetas Universumi hingeks, Kõikpiisavaks jõuks ja Looduse Vaimuks. Ta oli ka üks esimesi [[vegetariaanlus]]e eestvõitlejaid, sest ta väärtustas loomi kui [[tundlik olend|tundlikke olendeid]].
Esimesed evolutsiooniteooriad tekkisid selles kontekstis. Mõned teadlased, luuletajad ja filosoofid sidusid seda elusloodusefilosoofiat Jumalaga, kes pani loodusesse elu ja laskis sel ise areneda. Teised, näiteks [[Percy
Shelley]], kuulutasid end ateistideks, kuid nad uskusid, et looduses on elav jõud, mida Shelley nimetas Universumi hingeks, Kõikpiisavaks jõuks ja Looduse Vaimuks. Ta oli ka üks esimesi [[vegetariaanlus]]e eestvõitlejaid, sest ta väärtustas loomi kui [[tundlik olend|tundlikke olendeid]].
 
Romantikud jätsid lääne kultuuri püsiva lõhe. Haritud äri- ja poliitikainimeste seas on loodus mehhanitsistlik, loodusvarade elutu allikas, mida saab kasutada majanduse arenguks. Tänapäeva majandus on rajatud sellele arengule. Aga lapsi kasvatatakse sageli [[muinasjutt]]ude [[animism|animistlikus]] õhustikus. Elusat maailma ülistatakse kunstiteostes. Loodust samastatakse maaga, rikkumata metsiku loomusega. Paljud linnainimesed unistavad kolimisest maale või suvilast. Meie erasuhted maaga eeldavad, et loodus on elus. Mehhanitsistliku teadlase või tehnokraadi silmis on loodus neutraalne ja elutu. Selle arendamine kuulub inimkonna progressi juurde. Aga sageli on samadel inimestel eraelus teistsugune hoiak. Avalik ratsionalism ja privaatne romantism on lääne elulaadile ammu omane olnud, aga see on üha vähem jätkusuutlik. Meie privaatne ja avalik elu on aina rohkem läbi põimunud. Seda uut teadvust väljendab taasärganud avalik teadlikkus [[Gaia]]st. Aga isegi kõige materialistlikuma teadusliku mõtlemise pinna all ei olnud jumalannad kuigi sügaval.
 
{{pooleli}}
[[Kategooria:Filosoofiateosed]]
4204

muudatust