Ameerika Ühendriikide põhiseadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin viited |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
10. rida:
USA põhiseadus, mis loodi 17. septembril 1787, ratifitseeriti 21. juunil 1788 ja jõustus 4. märtsil 1789, sätestab USA riigikorrana põhiseadusliku föderaalse vabariigi. Sellele kirjutas alla [[Konföderatsiooni Kongress]]i 55 delegaadist 39. Esimesena ratifitseeris põhiseaduse [[Delaware]] 7. detsembril 1787, viimasena [[Rhode Island]] 29. mail 1790.
Põhiseaduse parandamiseks oli 2013. aasta alguseks tehtud umbes 11 500 ettepanekut. Neist oli Kongress kiitnud heaks 33, osariigid aga ratifitseerinud 27. Ratifitseerimata, kuid heakskiidetud parandustest neli on tehniliselt veel avatud, kaks on aga suletud. Viimati kiideti 5. mail 1992 heaks 25. septembril 1789 heakskiidetud parandus, mis sätestas, et Kongressi liikmete palgatõus jõustub alles järgmiste valimiste järel.▼
[[Thomas Hobbes|Hobbes]] pidas ühiskondliku lepingut vältimatuks vajaduseks. Inimestel on vaja valitsejaid, kes kaitseks neid endi eest. Selle jaoks peaks valitsejal olema absoluutne võim. Hobbesi eelkäijad uskusid, et valitseja võim tuleneb Jumalalt, kuid Hobbes väitis, et võim tuleneb rahvalt. Hobbes arvas, et ühiskondlik leping kehtib üksnes rahva enda vahel, mitte rahva ja valitseja vahel. Pärast seda, kui rahvas on absoluutse võimu valitsejale üle andnud, on rahva õigus revolutsioonile välistatud. Asutajaisad leidsid inspiratsiooni Hobbesi ideedest leides, et inimesed ei tule toime ilma tugeva tsentraliseeritud valitsuseta, kes neid kaitseks.<ref>{{Netiviide|autor=Constitutional Rights Foundation|url=https://www.crf-usa.org/bill-of-rights-in-action/bria-20-2-c-hobbes-locke-montesquieu-and-rousseau-on-government.html|pealkiri=Hobbes, Locke Montesquieu and Rousseau on Government.|vaadatud=17. oktoober 2021}}</ref>▼
▲=== Ameerika Ühendriikide põhiseaduse tekke filosoofilised tingimused ===
[[John Locke|Locke]] nõustus enamjaolt Hobbesiga, kuid mõne olulise erinevusega. Nimelt pidas ta inimese elu, vabadust ja isiklikku vara võõrandamatuks – mitte keegi ei saa neid õigusi kelleltki teiselt ära võtta. Lisaks uskus Locke, et kõik inimesed on omavahel võrdsed. Locke leidis, et valitseja võim peaks piiratud olema, et inimeste õigusi paremini kaitsta. Samuti arvas Locke, et ühiskondlik leping on ka valitseja ja rahva vahel. Valitsejate võim ei ole absoluutne, nende ülesanne on jõustada ja kaitsta inimõigusi. Kui valitseja rikub oma ülesandeid, on rahval õigus mässata ning uus valitsusega asemele panna.<ref>{{Netiviide|url=|pealkiri=Ibidem}}</ref>▼
▲==== Thomas Hobbesi mõju USA põhiseadusele ====
▲Hobbes pidas ühiskondliku lepingut vältimatuks vajaduseks. Inimestel on vaja valitsejaid, kes kaitseks neid endi eest. Selle jaoks peaks valitsejal olema absoluutne võim. Hobbesi eelkäijad uskusid, et valitseja võim tuleneb Jumalalt, kuid Hobbes väitis, et võim tuleneb rahvalt. Hobbes arvas, et ühiskondlik leping kehtib üksnes rahva enda vahel, mitte rahva ja valitseja vahel. Pärast seda, kui rahvas on absoluutse võimu valitsejale üle andnud, on rahva õigus revolutsioonile välistatud. Asutajaisad leidsid inspiratsiooni Hobbesi ideedest leides, et inimesed ei tule toime ilma tugeva tsentraliseeritud valitsuseta, kes neid kaitseks.<ref>{{Netiviide|autor=Constitutional Rights Foundation|url=https://www.crf-usa.org/bill-of-rights-in-action/bria-20-2-c-hobbes-locke-montesquieu-and-rousseau-on-government.html|pealkiri=Hobbes, Locke Montesquieu and Rousseau on Government.|vaadatud=17. oktoober 2021}}</ref>
▲==== John Locke’i mõju USA põhiseadusele ====
▲Locke nõustus enamjaolt Hobbesiga, kuid mõne olulise erinevusega. Nimelt pidas ta inimese elu, vabadust ja isiklikku vara võõrandamatuks – mitte keegi ei saa neid õigusi kelleltki teiselt ära võtta. Lisaks uskus Locke, et kõik inimesed on omavahel võrdsed. Locke leidis, et valitseja võim peaks piiratud olema, et inimeste õigusi paremini kaitsta. Samuti arvas Locke, et ühiskondlik leping on ka valitseja ja rahva vahel. Valitsejate võim ei ole absoluutne, nende ülesanne on jõustada ja kaitsta inimõigusi. Kui valitseja rikub oma ülesandeid, on rahval õigus mässata ning uus valitsusega asemele panna.<ref>{{Netiviide|url=|pealkiri=Ibidem}}</ref>
John Locke’i ideedest tulenevalt kirjutas Thomas Jefferson 1776. asstal iseseisvusdeklaratsiooni. Locke pidas õigust elule, vabadusele ja isiklikule varale võõrandamatuks, Jefferson asendas iseseisvusdeklaratsioonis isikliku vara puutumatust õnne poole püüdlemisega. Iseseisvusdeklaratsioonis kui ka põhiseaduses samuti kajastatud Locke’i ideed, et kõik inimesed on loodud võrdsena.
[[Montesquieu]] leidis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid lahus olema ning üksteist tasakaalustama. Sellest tuleneb kaks printsiipi: võimude lahusus ning kontrolli ja tasakaalu süsteem. Montesquieu ideedest inspereeritud James Madison rõhutas võimude lahususe olulisust kolmeharulises valitsuses ning ka riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Sellest lähtudes lõi Madison efektiivse kontrolli ja tasakaalu süsteemi, mis kehtib tänase päevani.<ref>{{Netiviide|url=|pealkiri=Ibidem}}</ref>
USA põhiseaduse kohaselt omavad kõik kolm võimuharu üksteise vastu vastastikke mõjutusi. Et vältida võimude koondumist, on USA põhiseadusega järgmine süsteem paika pandud– Presidendil on seadusandliku võimu poolt esitatud seaduste suhtes vetoõigus. Samas võib seadusandlik võim presidendi vetoõigusest üle astuda kahe kolmandikulise häälteenamusega mõlemas kojas. Kohtuvõim saab presidendi kuulutatud määrused põhiseadusevastaseks kuulutada. Samuti on kohtuvõim kohustatud seadusandliku võimu poolt välja kuulutatud seadusi tõlgendama ja vajadusel põhiseadusevastaseks kuulutama.<ref>{{Netiviide|autor=Beers, B.|url=https://www.investopedia.com/terms/c/checks-and-balances.asp|pealkiri=Checks and Balances.|vaadatud=17. oktoober 2021}}</ref>
== Põhiseaduse parandused ==
Pärast põhiseaduse jõustumist 4. märtsil 1789 on Ameerika Ühendriikide Kongress vastu võtnud mitmeid parandusi, mis on osariikide poolt ratifitseeritud. Esimesed kümme parandust on tuntud kui [[Bill of Rights (1791)|Bill of Rights]].
▲Põhiseaduse parandamiseks oli 2013. aasta alguseks tehtud umbes 11 500 ettepanekut. Neist oli Kongress kiitnud heaks 33, osariigid aga ratifitseerinud 27. Ratifitseerimata, kuid heakskiidetud parandustest neli on tehniliselt veel avatud, kaks on aga suletud. Viimati kiideti 5. mail 1992 heaks 25. septembril 1789 heakskiidetud parandus, mis sätestas, et Kongressi liikmete palgatõus jõustub alles järgmiste valimiste järel.
== Märkused ==
* {{märkus|a|a}} Ajalooliselt oli esimene iseseisva riigi kirjapandud põhiseadus, mille kinnitasid valitud rahvaasemikud, 1755. aastal vastu võetud, kuid lühiealiseks jäänud [[Korsika põhiseadus]], mille koostas [[Pasquale Paoli]], kelle töö inspireeris paljusid [[Ameerika revolutsioon]]i osalisi.<ref name="fP8o8" /><ref name="sFoWi" /> Ka varasemates iseseisvates riikides oli kirjapandud põhiseadusi, kuid neid ei kinnitanud valitud rahvaasemikud. Näiteks kinnitas [[Rootsi 1772. aasta põhiseadus]]e kuningas. Vanim maailmas säilinud põhiseadus on [[San Marino põhiseadus]] 1600. aastast. Esimene võimude lahususe sätestanud põhiseadus oli [[Põlõp Orlõki põhiseadus]].
▲*[[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse üheksateistkümnes parandus]]
== Viited ==
| |||