Ameerika Ühendriikide põhiseadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pkattago (arutelu | kaastöö)
Lisasin alapeatüki "Ameerika Ühendriikise põhiseaduse tekke filosoofilised tingimused"
Pkattago (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida:
 
==== Thomas Hobbesi mõju USA põhiseadusele ====
Hobbes pidas ühiskondliku lepingut vältimatuks vajaduseks. Inimestel on vaja valitsejaid, kes kaitseks neid endi eest. Selle jaoks peaks valitsejal olema absoluutne võim. Hobbesi eelkäijad uskusid, et valitseja võim tuleneb Jumalalt, kuid Hobbes väitis, et võim tuleneb rahvalt. Hobbes arvas, et ühiskondlik leping kehtib üksnes rahva enda vahel, mitte rahva ja valitseja vahel. Pärast seda, kui rahvas on absoluutse võimu valitsejale üle andnud, on rahva õigus revolutsioonile välistatud. Asutajaisad leidsid inspiratsiooni Hobbesi ideedest leides, et inimesed ei tule toime ilma tugeva tsentraliseeritud valitsuseta, kes neid kaitseks.[[Ameerika Ühendriikide põhiseadus#%20ftn1|<sup>[111]</sup>]]
 
===== John Locke’i mõju USA põhiseadusele =====
Locke nõustus enamjaolt Hobbesiga, kuid mõne olulise erinevusega. Nimelt pidas ta inimese elu, vabadust ja isiklikku vara võõrandamatuks – mitte keegi ei saa neid õigusi kelleltki teiselt ära võtta. Lisaks uskus Locke, et kõik inimesed on omavahel võrdsed. Locke leidis, et valitseja võim peaks piiratud olema, et inimeste õigusi paremini kaitsta. Samuti arvas Locke, et ühiskondlik leping on ka valitseja ja rahva vahel. Valitsejate võim ei ole absoluutne, nende ülesanne on jõustada ja kaitsta inimõigusi. Kui valitseja rikub oma ülesandeid, on rahval õigus mässata ning uus valitsusega asemele panna.[[Ameerika Ühendriikide põhiseadus#%20ftn2|<sup>[212]</sup>]]
 
John Locke’i ideedest tulenevalt kirjutas Thomas Jefferson 1776. asstal iseseisvusdeklaratsiooni. Locke pidas õigust elule, vabadusele ja isiklikule varale võõrandamatuks, Jefferson asendas iseseisvusdeklaratsioonis isikliku vara puutumatust õnne poole püüdlemisega. Iseseisvusdeklaratsioonis kui ka põhiseaduses samuti kajastatud Locke’i ideed, et kõik inimesed on loodud võrdsena.
 
====== Montesquieu mõju USA põhiseadusele ======
Montesquieu leidis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid lahus olema ning üksteist tasakaalustama. Sellest tuleneb kaks printsiipi: võimude lahusus ning kontrolli ja tasakaalu süsteem. Montesquieu ideedest inspereeritud James Madison rõhutas võimude lahususe olulisust kolmeharulises valitsuses ning ka riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Sellest lähtudes lõi Madison efektiivse kontrolli ja tasakaalu süsteemi, mis kehtib tänase päevani.[[Ameerika Ühendriikide põhiseadus#%20ftn3|<sup>[313]</sup>]]
 
USA põhiseaduse kohaselt omavad kõik kolm võimuharu üksteise vastu vastastikke mõjutusi. Et vältida võimude koondumist, on USA põhiseadusega järgmine süsteem paika pandud– Presidendil on seadusandliku võimu poolt esitatud seaduste suhtes vetoõigus. Samas võib seadusandlik võim presidendi vetoõigusest üle astuda kahe kolmandikulise häälteenamusega mõlemas kojas. Kohtuvõim saab presidendi kuulutatud määrused põhiseadusevastaseks kuulutada. Samuti on kohtuvõim kohustatud seadusandliku võimu poolt välja kuulutatud seadusi tõlgendama ja vajadusel põhiseadusevastaseks kuulutama.[[Ameerika Ühendriikide põhiseadus#%20ftn4|<sup>[414]</sup>]]
 
== Märkused ==