Olafur Eliasson: erinevus redaktsioonide vahel

Alates 1990. aastate keskpaigast on kunstnik osalenud näitustel ja esitlenud oma projekte üle kogu maailma. Eliassoni huvi loodusnähtuste ja taju vastu on teda inspireerinud looma teoseid, mis ergutades meeli, on vaatajale tõeliseks väljakutseks. Kunstnikult valmis 1996. aastal installatasioon „In Your Strange Certainity Still Kept“, kus inimese tajuga mängivad langevad veetilgad, valgus, aeg, temperatuur ja optilised illusioonid. Vaataja tunnetusega mängib ka 1997. aastal valminud installatsioon „Ventilator“. Teos kujutab laest alla rippuvat töötavat ventilaatorit, mille liikumises võib tajuda midagi ohtlikku ja ettearvamatut. Kunstniku teosed, mis mängivad värvitaju ja emotsioonidega, on näiteks „Room for One Colour“ (1997) ja „360º Room for All Colours“ (2002).<small><ref name=":2" /></small> Esimene installatsioon kujutab kollase valgusega täidetud ruumi, millest lahkudes tajub külastaja hetkeks sinist värvipilti.<small><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://olafureliasson.net/archive/artwork/WEK101676/room-for-one-colour|pealkiri=Room for one colour, 1997.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=16.05.2020}}</ref></small> Teise puhul kujutab see aga ümmargust ruumi, mis ümbritseb külastajaid aeglaselt muutuvate värvidega. Efekti kaudu tajuvad külastajad rohkem värve, kui tuled tegelikult kiirgavad.<small><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://olafureliasson.net/archive/artwork/WEK101068/360degree-room-for-all-colours|pealkiri=360° room for all colours, 2002.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=16.05.2020}}</ref></small> 2003. aastal sisustas Eliasson 50. [[Veneetsia biennaal|Veneetsia biennaali]] jaoks Taani paviljoni The Blind Pavilion. Samal aastal esitles ta [[London]]i [[Tate Modern]]i galerii Turbiinisaalis (Turbine Hall) installatsiooni „The weather project“. Projekti „Take your time: Olafur Eliasson“ sai näha aastatel [[2007]]–[[2010]], mil seda esitleti maailma eri paigus, sealhulgas New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis. 2010. aastal sai näha nii Berliini muuseumis [[Martin-Gropius-Bau]] kui linna avalikus ruumis näitust „Innen Stadt Aussen“. Järgmisel aastal valmis projekt „Seu corpo da obra“, mida esitleti São Paulos kolmes kohas nii sise- kui ka välisruumis.<small><ref name=":1" /></small> 2014. aastal eksponeeris kunstnik Islandi kivisel maastikul voolavat jõge. Projekti "Riverbed" sai näha Taanis [[Louisiana (kunstimuuseum)|Lousiana moodsa kunsti muuseumis]].<small><ref name=":0" /></small> 2014.-[[2015]]. aastal esitles kunstnik [[Pariis|Pariisis]] [[Louis Vuitton|Louis Vuittoni]] fondile loodud väljapanekut „Contact“. 2015. aastal toimus [[Stockholm|Stockholmi]] moodsa kunsti muuseumis [[Moderna Museet|Moderna]] menukas näitus „Verklighetsmaskiner“. Järgmisel aastal korraldas Eliasson mitu ''happening''<nowiki/>'i [[Versailles' loss|Versailles' lossis]] ja selle kuninglikus aias. Samal ajal sai näha ka tema teisi näitusi „Nothingness is not nothing at all“ [[Shanghai|Shanghais]] ja „The parliament of possibilities“ [[Soul|SeoulisSeoul]]is. [[2017]]. aastal oli kunstnik kaastegev Veneetsia 57. biennaali jaoks loodud projektis „Viva Arte Viva“. Projekt „Reality projektor“ avati [[2018]]. aastal [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja tema isikunäitus „The unspeakable openness of things“ [[Peking|Pekingi]] Red Bricki kunstimuuseumis. Eliassoni viimase kahekümne viie aasta loomingut sai näha [[2019]]. aasta näitusel Londoni Tate Modernis ja [[2020]]. aastal [[Bilbao Guggenheimi muuseum|Bilbaos Guggenheimi muuseumis]]. Kunstniku värskeimad näitused on käesoleva aasta jaanuaris [[Zürich|Zürichi]] Kunsthausis eksponeeritud „Olafur Eliasson: Symbiotic seeing“ ja [[Tōkyō|Tokyos]] „Sometimes the river is the bridge".<small><ref name=":1" /></small>