Teadmusmajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
27. rida:
Maa loodusvarad ammenduvad, suureneb vajadus loodussõbralike infrastruktuuride rajamiseks, logistikatööstus muutub ''just-in-time'' põhiseks, maailmamajanduse nõudlus kasvab, regulatiivsed poliitikad on valitsetud edukusest ning teiste teemade peamine prioriteet on suunatud teadmusele ning analüüs saab ülimuslikuks. Teadmus pakub tehnilist ekspertiisi, probleemilahendusi, edukuse mõõtmist ja hindamist ning andmete juhtimist, mida on tarvis ülepiirilise ja erinevate valitsemiskordadega globaalsel skaalal konkureerimiseks.<ref>Porter, Michael E. (1998). "Clusters and the New Economics of Competition" (PDF). Harvard Business Review. December: 77–90.</ref>
 
Ülemaailmsed näited teadmusmajandusest on [[Silicon Valley]] USA-s California osariigis; lennundus ja autotööstuse insenerid [[München]]is Saksamaal; biotehnoloogia [[Hyderabad]]is Indias; elektroonika ja digimeedia [[SoulSeoul]]is Lõuna-Koreas; [[petrokeemia]] ja energiatööstus Brasiilias. Paljud teised linnad ja regioonid proovivad jälgida teadmuspõhiselt juhitud arenguid ning tõsta enda teadmuste baasi investeerides kõrgemasse haridusse ning uurimisinstituutide loomisse, meelitamaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning saavutamaks paremat positsiooni endale globaalses konkurentsis <ref>Ruggles, Rudy and David Holtshouse, ed. (1999). The Knowledge Advantage. Capstone Business Books, Dover, NH. p. 49. ISBN 978-1841120676.</ref>. Kuigi digitaalsed vahendid demokratiseerivad juurdepääsu teadmusele, näitavad uuringud, et teadmusmajanduse tegevused jäävad sama kontsentreerituks nagu ka traditsioonilise majanduse tuumik <ref name="The Brookings Institution 2008">The Brookings Institution (2008). MetroPolicy: Shaping A New Federal Partnership for a Metropolitan Nation Report.</ref>
 
On välja pakutud, et järgmine evolutsiooniline samm peale teadmusmajandust on võrgumajandus, kus suhteliselt lokaalsed teadmised on jagatud läbi erinevate võrkude teiste võrgukasutajate hüvangut silmas pidades, kasvamaks majanduslikult laiemalt, avatumal skaalal. On püstitatud hüpotees, et astmeline võrgumajanduse areng toob endaga kaasa hästi seotud majandusliku korra, mis seejärel keskendub indiviidide kirgedele, tuues kaasa kirgedel põhineva majandusruumi tekke.