Eemaldatud sisu Lisatud sisu
307. rida:
: <nowiki>[[staapel]]plats</nowiki> ja <nowiki>[[staapelplats]]</nowiki> näevad kasutaja jaoks täpselt samad välja. Nii: [[staapel]]plats ja [[staapelplats]]. Ega sa ometi ei eelda, et ongi normaalne kursoriga iga allajoonitud sõna kohale minnes kontrollida, kuhu see link tegelikult viib? Mina küll nii ei kontrolli. Ma eeldan, et kui on sõna lingitud, siis on ka sellele vastav artikkel. Ainult siis, kui on lingitud lause osa, siis ma ei ole kindel, mida on lingitud ja kontrollin ehk enne klõpsamist. Käändelõpp ei ole probleem, sest me ei tee käänatud sõnadest artikleid ja igaüks oskab käändest nimetava käände tuletada. Veel hullemad on sellised lingid, kus liitsõna kaks eri poolt on lingitud eri artiklitesse ja mis artiklisse lugeja satub, sõltub sellest, kuhu ta klõpsama juhtus (eeldades tavainimese kombel, et ju siis ongi sellest liitsõnast artikkel olemas). (Staapelplatsist peakski olema omaette artikkel!)
: Kokkuvõttes: pole vaja lugejale midagi kotis müüa; kui sa pead häda sunnil kotis müüma, siis tee seda vähemalt selliselt, et tulevikulugeja jaoks võiks kotil olev silt ja sisu samad olla ilma lisatööd tegemata. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 3. november 2021, kell 20:23 (EET)
 
:: Teenetemärkide juures on teistmoodi see, et suunamine ise on ebatäpne ja seetõttu minu meelest vähemalt sama halb kui läbipaistmatu link, kui mitte halvem. Need uue nime järgi tehtud asutuselingid seevastu viivad vähemalt sama asutuse juurde.
:: Ei pea alati kursoriga sõna kohale minema, et kontrollida, kuhu link tegelikult viib, aga vähemasti selline võimalus on olemas. Sedasi on üsna sageli kasulik linki kontrollida, näiteks nägemaks, kas lingis on mingi sulgudes täpsustus või kas pealkiri on ainsuses või mitmuses või milline on isikunime või muu võõra sõna algvorm. Võib olla ka näiteks mingi muu järelliitega link nagu <nowiki>[[kera]]kujuline</nowiki>, mille puhul võib eeldada, et terve sõna ei vasta mingile eraldi mõistele. Seevastu selle ebatäpse suunamise korral ei jää muud üle kui lingil klõpsata. Mulle pole ilmne, et staapelplatsist peaks tulema eraldi artikkel. Võimalik, et seal poleks öelda eriti muud, kui et tegu on staaplina kasutatava platsiga vmt, mis oleks üsna triviaalne.
:: Aastaarvude juures ma pean silmas, et artiklid on enamasti nimekandjatest ja eeskätt on siis tegu perioodiga, mil ühe või mitme nime kandja eksisteeris. Muidu ka, iseenesest on tavaline, et täpsustuslehel või täpsustusmärkuses loetletakse linke igasugustele sünonüümidele, mitte ainult sarnase kujuga linke, ning neid linke pole ju tegelikult tavaks sulgudega suunamiste abil kuidagi sarnasemaks töödelda vmt.
:: Ma saan aru, miks tuleks enamasti linkida ümbersuunatud märksõna, aga selle põhjenduses toodud kaalutlused peavad eri linkide juures paika paratamatult erineval määral. Kuigivõrd võib aru saada ka sellest, kui tahta teha reegel, mille järgi ümbersuunamisest möödaminemise eesmärgil ei tohi mitte kunagi teha n-ö läbipaistmatuid linke, kuna sellist reeglit oleks ehk lihtne järgida. Tahan öelda lihtsalt seda, et inglise viki juhendist ega muust üldisest praktikast minu meelest samas ei saa tuletada nii ranget lähenemist nagu osast sinu lingiparandustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. november 2021, kell 19:36 (EET)