Kumran: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
PResümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
2. rida:
{{See artikkel| räägib Qumran'i asula varemetest, samanimelise piirkonna kohta vaata [[Qumran vadi]]}}
[[Fail:Caves@Dead Sea Scrolls (8262751007).jpg|pisi|Qumrani koopad]]
Qumran ([kumra:n]; eesti keeles: Kumran; heebrea keeles: קומראן; araabia keeles: خربة قمران Khirbet Qumran) on [[Juudid|juudi]] asula [[varemed]], mis asuvad [[Juuda kõrb]]<nowiki/>es umbes 1,5 km kaugusel [[Surnumeri|Surnumerest]] loodes [[Iisrael]]<nowiki/>i [[Okupatsioon|okupeeritud]] [[Palestiina Riik|Palestiina]] aladel (Läänekallas), Iisraeli [[Kalya asula]] ja [[Kibuts|kibutsi]] lähistel, Qumran'i [[vadi]] [[suudmeala]]<nowiki/>l.
Qumran'is teostati [[Roland Guérin de Vaux']] (1903–71) juhtimisel [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheloogilised väljakaevamised]] aastatel 1951–56. 160 ruutmeetrisel alal avastati judaismi lahkusuliste [[Esseenid|esseen]]<nowiki/>ide<ref>{{Netiviide|autor=Schiffman, Lawrence H.|url=http://lawrenceschiffman.com/research/dead-sea-scrolls/|pealkiri=What Are the Dead Sea Scrolls: An Introduction|väljaanne=Autori kodulehekülg|aeg=1989|vaadatud=4.11.2021}}</ref> keskse asula varemed sh looduslikud ning inimetekkelised koopad ja tunnelid [https://kivid.info/231 mudakivist][[Lavamaa|platool]]. Asula loodi [[Johannes Hyrkanus]]<nowiki/>e (134-104 eKr) valitsemisperioodil<ref>{{Raamatuviide|autor=Collins, John J.|pealkiri=The Apocalyptic Imagination : An Introduction to Jewish Apocalyptic Literature|aasta=2016|koht=USA|kirjastus=Grand Rapids, Michigan : Eerdmans Publishing Company|lehekülg=185–186|isbn=978-1-4674-4517-7|trükk=3}}</ref> ja vallutati roomlaste poolt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juudi_sõda2 Juudi sõja] ajal 68 pKr, pärast mida rajati sinna [[garnison]], mis oli roomlaste kasutuses kuni umbes aastani 73 pKr.
Asulas leidus ühise majapidamise, ühiste söömaaegade ja usutalituste paik, kus asusid [[Koosolek|koosoleku]]- ja söögisaal, [[köök]], [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=skriptoorium skriptoorium], [[Töökoda|töökojad]], [[Ladu|laoruumid]], veemahutid, koguduse liimete eluruumid lähedal asuvates koobastes.[[Fail:Palestine Qumran BW 2.jpg|pisi|Qumran'i käsikiri]]Qumrani koobastest leiti aastatel 1946–56 kokku 12 [[rullraamat]]<nowiki/>ut ja umbes 40 000 katkendit [[Heebrea keel|heebrea]]- ja [[Aramea keel|arameakeelseid]] nahk- ja papüüruskäsikirju, mis pärinevad vahemikust 200 eKr – 68 pKr. Kokku 400 teksti, millest 175 on piiblitekstid: kõik [[Vana testament|Vana Testamendi]] raamatud (va [[Ester|Estri]] raamat), neist tuntuim on terviklik [[Jesaja]] rullraamat, kommentaarid [https://www.jw.org/et/raamatukogu/videod/piibli-raamatute-tutvustused/nahumi-raamat/ Nahum]i ja [https://www.jw.org/et/raamatukogu/videod/piibli-raamatute-tutvustused/habakuki-raamat/ Habakuki] raamatutele ning [[Esimene Moosese raamat|Esimese Moosese raamatu]] arameakeelne [[Apokrüüfid|apokrüüfiline]] ümberjutustus. Lisaks piiblitekstidele leiti juudi eseenide koguduse [[põhikiri]], [[psalmid]], elukorralduse range eeskiri, kirjutis valguse poegade sõjast pimeduse poegade vastu<ref>{{Raamatuviide|autor=Rienecker, Fritz; Maier, Gerhard|pealkiri=Suur Piiblileksikon|aasta=1994|koht=Eesti|kirjastus=Logos|lehekülg=604|isbn=978-9949-402-84-7}}</ref>. Leitud kirjandusel on suur väärtus nii Vana kui ka [[Uus testament|Uue Testamend]]<nowiki/>i raamatute ja nende kirjutamise ajastu mõistmisele.
Qumranist ja mujalt Surnumere äärest pärinevaid käsikirju uurib [[Semiidid|semiidi]] [[filoloogia]] haru [https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=äärest kumranoloogia].
Iisraeli loodus- ja pargiamet võttis ala üle 1967. aastal pärast [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevase sõja]] lõppu, kui Iisrael [[Okupatsioon|okupeeris]] [[Jordani Läänekallas|Jordani läänekalda]] ja hõivas Qumrani. Sellest ajast peale on Iisrael teinud piirkonnas suuri [[Investeering|investeeringuid]], et kehtestada Qumrani koopad kui "ainulaadse Iisraeli juudi pärandi" paik<ref>{{Netiviide|autor=Abu-Baker, Aseil; Farah, Marya|url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1525/jps.2020.49.2.48?journalCode=rpal20|pealkiri=Established Practice: Palestinian Exclusion at the Dead Sea|väljaanne=Journal of Palestine Studies|aeg=17. April 2020|vaadatud=30 Oktoober 2021|täpsustus=48-64}}</ref>.
Qumrani varemete lugu on Eestis uurinud [[Kristiina Vaiksalu]] (Tartu Ülikkoli usuteaduse magister, EELK liige ning Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige.)<ref>{{Netiviide|autor=Vaiksalu, K|url=https://kjt.ee/2017/05/aardeleid-surnumere-aares-pogus-sissejuhatus-qumrani-kasikirjadesse/|pealkiri=Aardeleid Surnumere ääres. Põgus sissejuhatus Qumrani käsikirjadesse|väljaanne=Kirik ja teoloogia|aeg=12. mai 2017|vaadatud=30. Oktoober 2021}}</ref>
| |||