PPŠ-41: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:Пистолет-пулемет системы Шпагина обр. 1941.jpg|pisi|PPŠ-41]]
'''PPŠ-41''' ehk '''PPŠ 1941''', tuntud ka kui '''Špagini püstolkuulipilduja''' (vene keeles ''Пистолет-пулемет Шпагина'', ''ППШ 1941''), on [[NSVL|NSV Liidu]] tuntuim [[püstolkuulipilduja]] [[Teine maailmasõda|
==Ajalugu==
Relva konstrueeris [[Georgi Špagin]] odava ja lihtsustatud alternatiivina [[PPD-40]] asemele ja see muutus peagi põhiliseks püstolkuulipildujaks Teises maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]]. Seda oli odav toota [[stantsimine|stantsides]] ja sel oli tulevaliku võimalus. PPŠ-d kasutati veel isegi [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]] ning kohati leidub seda relvastuses veel tänapäevalgi (Süüria kodusõda).
PPŠ loomise ajend oli [[Talvesõda]], kus [[Soome]] kasutas edukalt [[Nõukogude armee]] vastu [[Suomi (püstolkuulipilduja)|Suomi KP-31]] püstolkuulipildujat lähivõitluses nii linnalahingutes kui ka metsas. [[1941]]. aastal toodeti neid mõnisada, siis järgmise viie kuuga valmistati neid 155 000. 1942. aasta kevadeks toodeti juba 3000 relva päevas. PPŠ on hea näide II maailmasõja võiduni viiva massitootmise mõjust. Selle osi võis toota vähekoolitatud tööjõuga kas või autotöökodades. PPŠ koosnes 87 osast ning selle valmistamiseks kulus 7,3 töötundi.
PPŠ oli populaarne ka [[Wehrmacht]]i poole peal, kus võeti neid meeleldi vastaselt kasutada, sest Tokarevi padrun ja [[Mauser C96| Mauseri püstolipadrun]] olid nii lähedase [[Kaliiber|kaliibriga]], et PPŠ tulistas normaalselt ka nendega. Teise maailmasõja lõpu poole võttis Wehrmacht selle lausa ametlikult kasutusele, konvertides selle [[Mauser C96|Mauseri]]
== Modifikatsioonid ==
14. rida:
==Taktikalis-tehnilised andmed==
*Kaliiber: 7,62 mm
*Padrun: 7,62x25 Tokarev *Kaal: 3,63 kg
*Salv: 35 või 71 padrunit
*Laskekiirus: 1000 lasku/minutis
*
*
*Efektiivne laskekaugus: 300 m
|