Kristina Norman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Norman on kunstnik, kelle interdistsiplinaarne looming hõlmab videoinstallatsioone, skulptuuriobjekte, linnalisi sekkumisi, dokumentaalfilme ja performance’it. Normani kunstipraktika on kontekstikeskne ning tema huviorbiidis on teemad, mis on seotud ideoloogiate, vastuoluliste poliitiliste protsesside ja ajaloo valupunktidega, tuues välja võimalusi kuidas ühiskonda polariseerivaid probleeme on võimalik käsitleda väljaspool teineteist välistavaid narratiive. Ta on tegelenud oma töödes identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte uurimisega.
2009. aastal esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta.<ref>{{Netiviide|autor=Inna-Katrin Hein|url=https://kultuur.postimees.ee/129490/kiasma-tahab-osta-kuldsoduri|pealkiri=Kiasma tahab osta kuldsõduri|väljaanne=Postimees|aeg=09.06.2009}}</ref>
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" />
16. rida:
== Tunnustus ==
* 2009 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (sotsiaalselt oluliste teemade järjepidev ja kaasaegne käsitlus kunstis)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kujutav-ja-rakenduskunst/aastapreemiad/2001-2010|pealkiri=Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2001-2010}}</ref>
==Viited==
| |||